Heh, naljakas väljend see huumorisoon.
Nagu veresoon.
Okei, see polnud naljakas..
Aga kas huumorisoon on meil veres? Kas see on kuidagi geneetiliselt kaasasündiv? Kas leidub inimesi, kes ei mõista üldse huumorit?
Eki.ee järgi on huumor heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v. millessegi; heatahtlik nali; koomiliste elunähtuste v. inimlike puuduste ja nõrkuste lõbus heatahtlik naeruvääristamine.
Huumorisoon kui geneetiliselt kaasasündiv omadus on mingi nurga alt reaalne. Geenidega, ma ei usu, et see kuidagi seotud on, aga kindlasti tuleb meie naljameel keskkonnast, kus üles kasvame. Ma mäletan, et minu peres on alati olnud tore rääkida anekdoote või pehmelt tögada üksteise ebaõnnestumisi. Nali naljaks, aga kõige tähtsam on alati olnud ikka see, et keegi kuidagi haiget ei saaks. Irooniline huumor on tänapäeval väga populaarne viis ütlemaks välja miskit, mida muidu otse ei julge - lihtsalt pöörad selle naljaks. Siinkohal saab igaüks ise mõelda, kas see on normaalne või kust maalt läheb piir.
Must huumor on samuti väga popp. Lugesin, et psühhoanalüütikud on öelnud, et kui see pakub inimesele nalja, siis tema alla surutud agressiivne energia sel hetkel vallandub. Kõlab kuidagi väga hirmsalt.. Nõustun, et kohati tehakse sellist musta huumorit, mida tõesti on kole kuulata, aga samas olen ise ka paar "inetumat" nalja visanud. Ma ei arvaks, et minus on peidus mingisugune viha või miskit sellist.. Süütu must huumor ei tee meie maailmale küll meeletult kurja. Küll aga nõustun, et tuleb valida hetke ning publikut, mil süngema naljaga lagedale tulla.
Ma olen enam kui 110% kindel, et kõikidel inimestel on see vahva naljasooneke. Aga nagu on erinevaid iseloomuomadusi, stiilimaitseid ja inimesi ehk arvamusi, siis nii palju on ka mitmekülgset huumorit. Kui üks asi pakub ühele pisarateni nalja, siis teine võib jääda täiesti külmaks sellest. Inimesed mõistavad nalja erinevalt. Samamoodi inimesed ka teevad nalja erinevalt. Oleme kõik kohanud kedagi, kes on maailma parim anekdoodi vestja, kuid ühtlasi kogenud ka kõige igavamat ja venivamat nalja mõne suust. See, kes nalja ei oska teha, ei tähenda, et tal puudub huumorisoon. Ta võib-olla ei oska seda ise lihtsalt väljendada. Samuti on võimalik, et lihtsalt sihtgrupp pole õige - kloun pole naljakas täiskasvanute jaoks, aga lastele väga läheb peale. Stand-up on kõhukrampe pakkuv huumor rohkem avatud inimeste jaoks. Igaühe jaoks leidub miskit, aga see miski ei pruugi olla kõigi jaoks.
Kui ma mõtlen sõnale huumor, siis mul juba süda naeratab. Huumor toob meie ellu rõõmu, millega kaasneb tavaliselt südamest tulnud naer/naeratus. Just see märksõna "südamest tulnud" on nii oluline, sest see on puhas ja siiras. Tänu sellele emotsioonile, mida õnnestunud nali kaasa toob, on maailm vingem koht, kus elada. Nii tore, et on olemas 1.aprill, mis utsitab meid tegema pulli, sest vahel võib huumor igapäevase rutiini taha peitu pugeda!