Tegelikult on selline tunne, et see karantiin on kestnud juba palju rohkem kui vaid 5 nädalat. Eks minu jaoks see ongi, sest nagu vist varasemalt ka mainisin, olin enne seda ka juba pikalt kodus olnud. Ma olen rääkinud, kuidas karantiin ei ole ju halb. Ma näen, et see paneb täiskasvanud proovile, kas suudavad üksteisega nii palju koos olla. No ilmselgelt meie saame hakkama, olime ju tiba üle 2 kuu Bussus kõik ninapidi koos. Emmet vist kimbutab laiskus, koguaeg andsin talle põhjust siia kirjutada, aga ta muudkui lükkas homse peale. Mis tähendab homme? Mina tean, et on täna ja praegu. Ta tegeleb minuga muidugi palju ja teeb ka oma tööasju ilusti, aga kõik see toimub läbi mingisuguse virisemise või suure jõupingutusega. Äkki selle nimi ongi kevadväsimus?
Jep, kevad on käes. Juba ammmmuuuu. Aga lund sadas üks päev. Aprillis! Ei tea, mis selle ilmataadiga juhtunud on. Tema ka tujutseb vist. Õnneks enamus ajast paistab päike ning käime ikka palju emmega värskes õhus mängimas. Eile jalutasime Paldiski mnt äärde ning vaatasime väikseid autosid ning suuri rekkaid. Üks rekkajuht tegi mulle tuut-tuut. Ma natuke ehmusin, aga see oli tegelikult väga tore ja armas temast.
Ja siis ma otsustasin eile, et minust saab tisler, nagu mu vanaisa (emme issi). Võtsin sae kätte ning hakkasin teise vanaisa (issi issi) tehtud tööd parandama, Ma siiski arvan, et ma tean kõikidest kõige paremini, kuidas tööd tuleb teha. Nad võivad mind muidugi alati aidata selles.
Tubased tegevused on ka mõnusad. Näiteks olen juba päris osav lõikamises ning liimiga kleepimises. Oskan emme abiga teha plastiliinist pallid ka. Üks päev emme toppis need hambatikkude otsa, ehitasime isegi maja. Mulle meeldis sorteerida oranzid pallid topsi ja siis kallata ühest topsist teise neid. See oli lõbus ja mul tuli päris mitu korda see hästi välja.
Loomulikult on väga tähtis ka kodus teha tervisekontrolli. Mina olen meie pere arst ning kontrollisin paar päeva tagasi üle issi kõrvad, hambad, südametöö (ka käe pealt). Muidu oli kõik hästi, aga kirjutasin talle igaks seitsmeks juhuks siiski välja retsepti - joogu kummeliteed ning võtku D- ja C- vitamiini. Usun, et seda võid sinagi teha, kui miskit sind kimbutab!
Mullitada saab ka toas! Mulle meeldib puhuda. Emme räägib, et puhumine suurendab kopsumahtu ning mida suurem kopsumaht, seda rohkem sa jaksad mängida ja joosta. Asi selge, mina tahan palju puhuda! Miskipärast ei tule mullitajast minu puhumise peale ühtegi mulli veel välja, aga küll üks päev see mul õnnestub. Nii kaua naudin teiste puhutud mullide löömist jalaga või katki plaksutamist.
Kõige ilusam on neid tegelikult vaadata õues, kuidas need lendavad taevas. Ükskord nägi emme, kuidas üks mull lendas ja lendas kõrgele ja läks vastu oksa. Mis arvad, mis juhtus? Eiiii, see ei läinud katki, vaid läks kaheks mulliks! Päriselt!
Seoses lendamisega on väga põnevad kevade juures linnud. Meil on siin neid palju. Lisaks ilusale laulule on äge jälgida nende lendamisi ühelt oksalt teisele. Eriti lahedad on haneparved, neid on koos nii palju ja nad teevad vist head koostööd omavahel, et nii vingelt kolmnurgas lendavad.
Enne lõunaunne minekut loeb emme mulle Iko Marani raamatut "Londiste, õige nimega Vant." Emme ütles, et sellel poisil raamatust on sama nimi, mis issil - Siim. Aga issi nimi pole ju Siim, issi nimi on Issi. Samas.. Tõesti, olen kuulnud, et paljud kutsuvad issit Siimuks ka. Heal lapsel mitu nime. Igatahes ütles eile Londiste taaskord midagi väga tarka, mida mõtlesin ka teiega jagada:
"Ma ei mõtle ka, kui ühtki ilusat mõtet ei tule!" ütles Londiste viimaks. "Mis mõte on mõtelda koledaid mõtteid? Mingit mõtet ei ole!" Ja ta ei mõelnud ka, seisis niisama, ainult ohkas vahetevahel kurvalt.
Soovitan sul samuti koledaid mõtteid mitte tuppa lasta. Kui mina olen kurb, siis emme teeb mulle kalli ja ütleb nuta-nuta. Kurb on okei olla. Aga koledaid mõtteid pole mõtet mõelda. Londiste soovitab apelsini värvi mõtteid, need on ilusad. Apelsin annab C-vitamiini. Ma nüüd lähen söön apelsiiiiiiniiii.