Ma käin justkui koolis, sest ka mina hakkasin saama koduseid ülesandeid oma õpetajalt. Lasteaiast muidugi. Kuigi emme ja issi teevad minuga ägedaid asju küll kodus, meeldis mulle see juurde tulnud "kohustus" väga.
Näiteks kolmapäeval õppisin ma uue käelise mängu "Kuketibu Kiki-koki". Lisaks sorteerisin puzzle tükke värvi järgi, kuigi seda olin ma varem ka teinud. Mul on punane ja roheline ja roosa ja must täitsa selged. Vahel lähevad sassi, aga ega täiskasvanud ka kõike ei jaga - olen kuulnud küll, kuidas emme arutleb, kas kleit on sinine või kuldne.
Neljapäeval luges emme mulle juba tuttavat lugu Aino munast, aga seekord ta ei lugenud seda mulle unejutuks vaid esitas seda täitsa naljakalt, nagu näideldes. Mängis koera, kassi ja kana ning nuttis nagu väike tita, kui Aino kurb oli. Väga lõbus oli teda kuulata ja vaadata!
Lisaks toredale jutule tegime ühe kena kunstitöö ka. Mina värvisin paberit, emme lõikas tibu kujulise augu teise paberisse ja siis koos kleepisime selle mu värvitud töö peale. Meil on väga hea tiimitöö. Emme laseb mul ilusti teha, kui mul tuju on ja kui mul tuju pole, siis teeb minu eest. Super.
Aga nädalavahetusel, huh, juba mõtlemine sellest väsitab. Me käisime maal ja ma olin kaks päeva ainult õues. Issi aitas kasvuhoonet püsti panna, ma aitasin ka natuke muidugi. Emme võttis ühe võsa maha ja ma sain tassida neid oksi lõkke juurde. Tahtsin lõkkesse ka visata, aga ma pean natuke suuremaks selleks kasvama. Üks armsamaid hetki oli Brita, tädi Sannu värske beebi, uudistamine. Küll eemalt, aga ta oli mega nunnu ja tegi huvitavat häält. Ma ei jõua ära oodata, mil temaga mängida saan.
Maal on väga mõnus olla. Nägin seal esimest kord mesimummu. Tahtsin pai teha, aga emme ei lubanud jälle. Lisaks nägin veel sipelgaid, kes tassisid surnud putukat. No ülipõnev ju!? Mu lemmikosa oli muidugi tunnel, mille sees sai kõvasti pulli!
Me magasime Bussus, ma polnud seda väga ammu teinud. Sain teist ööd järjest emme-issi kaisus olla. Eelmine öö kodus pissisin ma pool-kogemata oma voodisse (jah, pool-kogemata, sest issi mitu korda ütles, et ma läheksin potile, aga ma ütlesin, et ei taha ja no siis tegelt tahtsin küll). Ja nüüd siis ei võtnud me mulle isegi voodiasju kaasa, sest kaisus soojem. Lõppkokkuvõttes oli meil lausa palav, diiselheater (emme ütles sellise moodsa sõna) toimib hästi. Paar mänguasja oli ka mulle autos olemas, millega viimati mängisin meie Euroopa reisil, mis oli lausa rohkem kui 7 kuud tagasi. Huvitav, millal emme-issi mind uuele seiklusele viivad?
Ah, mu elu on seiklus iga päev. Nagu mu lemmik multikategelena Thomas ütleb: "kõik pardale ja suure seikluse suunas." See on mu elumoto.
Näiteks eile, mul oli niiiiiiiii vahva päev. Vaadake ise!
Muna koksimine oli ka super lõbus. Mind ei heidutanud üldse, et mul koguaeg katki läks. Vanaema tegi enda traditsioonilist jogurtikooki ja elu oli lill!
Karantiini aeg jätkub, issi läks jälle tööle, emme läheb ka kolmapäeval, mina olen siis nanana'dega kodus. Nanana tähendab vanaema, vanaisa ja tolmuimeja ka. Suurtele pakub see nalja. Mis mulle aga nalja ei paku, on see emme-issi telefoni näppimine. Mulle tundub, et seda on viimasel ajal rohkem. Vähemalt igakord kui neile meelde tuletan, et pane telefon ära, siis nad seda ka teevad. Sellepärast oli maal ka hea, sest seal polnud levi. Ja jälle üks põhjus, miks karantiin on hea - siis mul on rohkem aega emmet-issit õpetada eluhetki nautima.