70 päeva ja otsa ta seekord sai!
- Tänase päeva laps
- Sep 7, 2019
- 3 min read
67. PÄEV - 02/09
Öösel olimegi Kaunases, jälle ühes mõnusas karavanplatsil. Siin oli üks naine Tšehhist, kes hakkas emmega jutustama ja uurima, et kust me tuleme. Kui emme mainis, et me mõni päev tagasi käisime just Brno loomaaias, siis see naine oli nii üllatunud, sest ta ise on sellest linnast pärit. Kui emme kiitis ta inglise keelt, siis oli naine samuti meelitatud, sest ta on ametilt inglise keele õpetaja. Naljakad kokkusattumused!
Väga vahva on ööbida sellistes kohtades, kus teisi reisiselle ka kohata võib. Kõik on alati väga sõbralikud, avatud, jutukad. Eks sarnased inimesed koos. Tore on lugusid vahetada ja lehvitada. Vahel on muidugi ka mõnna omaette kuskil peidus olla ning puhata.
Me sõitsime hommikul vanalinnast läbi, et mulle jälle parti leida, aga taaskord lahkusime tühjade kätega. Lätist me isegi ei hakanud otsima. Ma ei ole kurb, sest mulle meeldivad mu Part, Must part, Walesi draakon, Duck, Nessie ja Lehm. Minu vahvad sõbrad Euroopast!
Täna läksime jälle Ikeasse. Seal on tore süüa ja ringi joosta. Emme-issi arvasid, et ostavad midagi uut koju, aga õnneks mõistsid, et neil ei ole midagi vaja ja lahkusime sealt ka tühjade kätega. Emme õpetas mulle uue sõna - minimalism. Meil ei ole vaja palju asju, et olla rõõmsad. Meil on vaja palju toredaid hetki, siis on elu lill.
Me isegi jõudsime täna Eestisse! Ööbisime Valga lähedal. Enne käisime Rimis ka ja emme ütles, et see oli nii imelikult armas tunne rääkida klienditeenindajaga eesti keeles. Mina ütleks, et armas oli see juba sellepärast, et see tädi naeratas ja oli sõbralik. Vahva, et esimesed hetked kodumaal on ikka positiivsed.
68. PÄEV - 03/02
Tere Tartu! Olime päeval sugulaste juures külas ning õhtuks läksime emme sõbranna Anni juurde. Appi-appi, kui tore on ikka armsate inimeste keskel. Nii rõõmsaks teeb just see, et me tunneme, kuidas meid väga oodati.
Kui mul tuduaeg õhtul peale tuli, otsustasid emme-issi, et sõidavad ikkagi juba täna koju. Mõeldud-tehtud. Tudusime aia taga Bussus, sest polnud mõtet öösel voodiasju tassima hakata.
69. PÄEV - 04/07
Hommikul nägin vanaema, vanaisa, tädi Sannut ja Marti. Ma tundsin nad ära küll, aga rohkem pakkus huvi ikka ümbrus, koerad ja mind igatsenud mänguasjad. Tore on kodus olla. Ma olen ainult rohkem õueinimene nüüd ja toas väga ei taha olla. Aga ei, pole hullu, ma pean hakkama kaotatud aega tagasi mängima oma leludega, mis must maha jäid.
Emme-issi olid usinad ja koristasid meie toa ära. Tõstsid mööblit ringi ja sorteerisid ka asju välja, mida pole neil enam vaja. Bussust ei jõudnud ühtegi asja (peale musta pesu) sel päeval tuppa, sest oli juba vaja minna jälle reisima. Seekord Nõmmele, külapeale. Aitasin issil ja Kaupol autot remontida, et neil YouTubes Peatee kanalil ikka midagi näidata oleks. Ma olen juba 2x ajakirjas olnud, nüüd äkki saan lõpuks videofilmi ka!
Millal ma oma tuppa oma voodisse magama saan? Issi võttis võrevoodilt osad pulgad ka ära, et nüüd saan ise voodist välja tulla, jee!
70. PÄEV - 05/07
Terve päev möödus Põhjakaares. Mängisin, siis natuke mängisin, siis veel mängisin ja lõpuks jõudsin veel mängida ka. Uuuhh, super. Ma nii armastan teisi Nõmme pere lapsi, sest nendega on alati väga lõbus. Ma olen selle pere pesamuna ja kõik nii hoolivad minust. Mul on nii vedanud.
Ma arvan, et nüüd võib öelda, et see seiklus Bussus sai läbi. Täna magame oma kodus, oma toas, oma voodis.
Aitäh, Bussu, et sa olid nii tugev, vastupidav ja tubli matkasell.
Aitäh, issi, et kannatasid ilusti mu jonnakad tujutsemised reisil ära.
Aitäh, emme, et sa koguaeg mu heaolu peale mõtlesid.
Aitäh, elu, et kinkisid meile sellise kogemuse.
Kõige enam jään ma igatsema seda, et emme-issi olid koguaeg olemas. Mu kõrval. Mu lähedal. Nad märkasid kõike. Nad kuulasid, õpetasid, hoidsid mind. Iga päev oli eriline! Uus koht, mida avastada. Uued inimesed, kellele lehvitada. Uued tunded, emotsioonid, hetked.
Küll aga on mul väga hea meel, et nüüd tagasi kodus oleme, kus kõik on mugavalt käeulatuses. Minul ei olnud tegelikult millegi üle kurta, sest emme-issi hoolitsesid mu eest superhästi, aga neile kindlasti meeldib, et ei pea pesumaja googeldama või pissipeatust otsima. Üldse olen ma väga leplik ning rahulolev laps ehk minuga ei olnud neil tüütu ega keeruline, sest olen alati (99% ajast) rõõmus, kui mind lihtsalt ümbritsevad head inimesed, mida emme-issi sajaga on. Aga ma panin kohe tähele, kuidas nad on kodus teistsugusemad. Ma ei oska kirjeldada, mismoodi, aga on. Reisil oli küll meil väga vahva, aga lõppude lõpuks pole paremat paika, kui kodu. Ja kodu on seal, kus on sulle armsad inimesed.
Kindlasti lähme me millalgi jälle seiklema. Võib-olla kaks kuud on liiga palju (meie jaoks), sest oleme suured igatsejad, aga mõni nädal oleks küll vahva jälle reisida. Isegi üks nädalavahetus oleks äge!
Olen väga põnevil, milliseid seiklusi meile elu veel kingib. 💙
Commentaires