54. PÄEV - 20/08
Seekord lasime emmega issil hoopis kauem põõnata, kes eile õhtul oli natuke liiga kauaks mängima jäänud. Sõime banaanid ära ja läksime mänguväljakule. Õues on soe, päike paistab. Tänase päeva algus on igaljuhul minu jaoks paljulubav.
Kui issi oli ka üles end ajanud, siis lihtsalt nautisimegi olemist. Sõime hommikust, mängisime palli, lehvitasime inimestele ja tühjusesse. Issi jaoks on see kahtlane, et ma lehvitan mitte-kellelegi.
Kui ma lõunaunne läksin, siis üsna pea hakkas ka seenekat sadama, Ma olin puu all ja seal oli mul hea kuiv. Suht vähe oli mul aega magada, sest tahtsin uuesti mängima hakata. Kahjuks aga ei olnud ilm enam minu poolt, et õues vahvat aega veeta. Istusimegi siis Bussus ja rääkisime juttu. Kui üks hetk ka vihmasadu järele jäi, siis otsustasime, et tervet päeva ka siin ei saa raisku lasta (kuigi see ei ole raisku üldse läinud, täitsa tore päev on olnud) ning läksime Munsteri linna peale jalutama. Siin oli väga palju kurgesid. Nii majade otsas, kui ka puust kaunistusena mööda linna (tänavanurkadel, poeakendel ning -lettidel). Ei tea, mis teema sellega küll on. Emme luges, et paljudes linnades on 1-2 kurge ikka. Ehitatakse lausa raame toonekurgede pesa hoidmiseks kirikute ja muude kõrgete hoonete tippudele, lootuses, et toonekured sinna pesa teevad. Siin Muntsteris on ainuüksi kesklinnas umbes 30 kurge, mis teeb sellest linnast Alsace kurgede pealinna. Alsace on 8280 km² piirkond Prantsusmaa kirdeosas.
Kuna ma magasingi täna ainult kuskil 1,5 tundi lõunal, siis olin õhtul ikka päris väsinud. Emme otsustas, et läheb jooksma, sest lihtsalt tuli selline tunne peale, et võiks. Mõeldud, tehtud. Mul oli suur rõõm, kui ta pärast 30 minutit tagasi tuli ja mind endaga dušši alla kaasa võttis. Ta oli heas tujus, mina olin heas tujus, issi oli heas tujus. Sellised õhtud on mõnnad, head ööd!
55. PÄEV - 21/08
Täna on ilus päev! Päike pidi kogu päeva paistma. Me peame siit kämpinguplatsilt lahkuma enne 12, mis sobib hästi meie plaani, sest siis tulebki mul uneaeg. Emme valis välja meile ägeda koha, kuhu minna tipa-tapa matkama (kes teeb tipa-tapa, kes niisama mõnuleb kotis eksole).
Kui emme naases nõudepesu juurest tagasi, siis mainis issile, kuidas ta poleks arvanudki, et nõude pesemine võib olla nii lõõgastav ja mõnus tegevus. Kui oled eemal harjunud mugavustest ja see võimalus (nõudepesu kraanikausis, voolava ja sooja veega) tekib, siis oled ikka tänulik ja naudid. No nagu ikka suured inimesed ütlevad - selleks, et hinnata, mis sul olemas on, pead olema natuke ilma ja näedki, mille üle tänulik olla.
Nonii, käisime matkamas Sentier Des Roches nimelises kohas. Meile avanes tõesti lummav vaatepilt. Terve see rada oli super ilus. Mul ei olnud isegi aega jutustada ega midagi, vaid koguaeg jälgisin loodust ja elu, mis mind ümbritses. Matka lõpus, kui mõenõlval pisike piknik ka peetud, sain minna batuudi peale! Jeii, mulle nii meeldib hüpata!
Ja see pole veel kõik! Me läksime liblikaid vaatama! Kuigi minu lemmik oli hoopiski üks huvitav sisalik klaasi taga. Oleks tahtnud talle pai teha.
Ja see pole ikka veel kõik! Me tulime õhtuks jalutama sellisesse linna nagu Colmar. See oli nii armas, ilus, mõnus ja kõike-muud-head linn. Siin oli lausa selline koht nagu Väike Veneetsia. Sõime Domino pizzat, jalutasime vanalinnas ringi, käisime kaks korda ka mänguväljakul. Ma taaskord lehvitasin inimestele ning võtsin isegi paar korda võõrastelt inimestelt kätust kinni. No nad ise pakkusid ja mulle meeldis, et neile rõõmu sain valmistada!
Ma jonnisin, kui Bussusse tulime. Ma olin lihtsalt nii väsinud, et unustasin ära, kuidas olla rahulik. Aga üsna kohe, kui sõitma hakkasime, vajusin ma unemaale ära.
Oli väsitav, imeilus ning vahva päev. Ma armastan selliseid päevi.
56. PÄEV - 22/08
Aga minu hommik möödus taas viinamarjaistanduste keskel. just nimelt keskel. Ööbisime 4 tee ristumiskoha juures ning kõiki neid teid ääritsesid suured-suured istandused. See oli väga ilus ja roheline! Päike paitas väga tugevalt (me arvame, et temperatuur võis jääda sinna 30 lähistele küll) ja ootasin kohe huviga, mida päev toob.
Kui ma lõunaunest üles ärkasin, siis tuli välja, et korraks olin isegi Saksamaal jälle olnud, aga nüüd oleme jõudnud Šveitsi. Esimesena käisime lossivaremetes, kus oli hästi palju sisalikke. Ma arvan, et ma nägin vähemalt miljonit. Ma numbreid hästi ei tunne, seega ei hakanud kokku lugema. See oli tore, kuid see päev läks veel toredamaks. Võtsime suuna mägedesse! Appi-appi, siin on nii ilus! Mul ei ole kirjeldamiseks lihtsalt sõnu, ma arvan, et ma pole neid veel ära õppinud. Emme ja issi ka väga ei kirjeldanud, vaid ainult ohkisid ja puhkisid. Suur osa sõidust hoidsid nad pöidlaid ja varbaid, et Bussu ilusti nende languste ja tõusudega vastu peaks. Võin öelda nii palju, et me ööbime 2437 m kõrgusel ning lähimas külakeses, mis asub all orus, on ainult 7 kraadi sooja. Või peaks ütlema külma? Igaljuhul saime taas joped välja otsida ja täna võtsid emme-issi mind enda kaissu ka, et mul oleks kindlasti soe.
Lehmadel ja lammastel olid kellad küljes, et kui nad söömisega hoos olid, siis ikka kõlises ka kenasti. Me äärepealt poleks võtnud seda teekonda ette, aga nüüd oleme me kõik nii palju õnnelikumad, et seda ilu meie silmad said näha. Kui ikka mõtled, siis tuleb see ära teha, muidu jääbki kummitama. Maailm on võrratu ja avamistamisrõõme täis!
57. PÄEV - 23/08
Aga ma käisin pärast hommikusööki emmega jalutamas, korjasime lilli ja emme üritas nendest pärge teha, aga ei saaanud sellega väga hästi hakkama. Pole hullu, emme, harjutamine teeb meistriks. Proovime järgmine kord uuesti.
Kas teadsid, et Šveits pole Euroopa Liidus? Tänu sellele, et issi kuuks ajaks UK-st kõnekaardi internetiga ostis, saavad nad oma asju siin ka teha (mina ei tea, mida nad seal läpakas ja telefonis muudkui askeldavad). Oma kodupaketiga oleks pidanud aga internetti juurde ostma. Seoses ostmisega, kas teadsid ka seda, et Šveits on üks kallimaid riike maailmas? Me käisime täna Zürichis ning ostsime sealt mulle pardi (või õigemini lehma), mis maksis pea 10 eurot! See on väga palju raha, sest teised oleme me ostnud ikka kuskil 5 euroga. Magnet maksis üle 8 euro, mis samuti tavaliselt ikka alla 5 euro jäänud. Emme-issi käisid vetsus, mis võttis 3 raha ära ja kõige tipuks parkisime autot 1 h 10 min ning maksime selle eest 4 eurot. Valuutaks on siin frank, mis on põhimõtteliselt 1:1 euroga. Kesklinna poeakendel nägime uhkeid Šveitsi nuge, pesu, kellasid, ehteid, ilutooteid, käekotte, riideid ja natuke ka magusat.
Me jõudsime üks hetk oma tänasesse ööbimiskohta ning käisime juba ümbrust ka uudistamas. Bussus aga vaatas emme, mis siin lähedal on ning leidis ühe kose, mida homme vaatama minna. Issi avastas, et see maksab päeval, kuid õhtuti saab sinna tasuta, nii et tuli pisike plaani muutus ja läksime veel seda pimedas piiluma.
Ööseks tulime teate kuhu!? Jälle Saksamaale! Meile tulevad homme külalised Stuttgarti. Jeeei, läheb taas põnevaks!