58. PÄEV - 24/08
Oeh, kui tegus hommik täna oli. Emme valmistas täna söögi, hiljem koristas Bussut, tegi trenni ja muudkui askeldas. Issi tegi ka tähtsaid asju telefonis. Ma mõistsin, et ma ei saa kehvem vend olla ja toimetasin ka - kraanaautoga tassisin kive platsipeal ringi, emme trennilinti sikutasin endaga igale poole kaasa, pudelit üritasin prügikasti panna, kuid ei ulatanud, aga ma vähemalt üritasin, ja muudkui lehvitasin möödujatele ja tegin ümber Bussu ringe. Aeg lendas, kuni mu jonnituju andis märku, et on aeg edasi liikuda ja minul luinaõuna teha.
Mul on juuksed mega pikaks kasvanud, tukk läheb juba täitsa silma ning palavate ilmadega on ka täitsa ebameeldiv olla. Emme tegi mulle patsi pähe, nagu mingile plikale. Tahaks juba ilusat uut soengut tädi Krissult! Jep, peakski ära mainima, et tema tulebki meile täna õhtul koos Olluga külla! Huvitav, mis me nendega teeme?
Nüüd on jama. Selgus, et Stuttgart (linn, kuhu külalised Eestist maanduvad) asub täpselt punases keskkonnatsoonis ehk me ei saa sinna Bussuga sõita. Selleks tuleb mingisugune pilet vm osta, aga esiteks, täna on laupäev ja kõik kohad on kinni ja teiseks, me ei kujuta ette palju see maksta võib ehk otsustasime, et me lihtsalt ei lähe sinna. Aga asi läks veel nõmedamaks, kui terve see teekond sinna suunas oli täis linnakesi, mida läbida ei tohtinud. See tähendas issi jaoks suurt peavalu, et panna kokku meie jaoks lubatud marsuut. Loomulikult sai ta sellega hakkama, aga ikka tuli segavaid üllatusi - nimelt päris mitu teed oli sõidukeeluga ehk ikka me tiirutasime ja tiirutasime.
Meie vahepealne peatus oli Geislingenis, kuhu tegelikult oli plaan minna pesu pesema, aga ummiku ja sekelduste pärast ei jõudnud. Käisime söömas ja toidupoes ning võtsime suuna ööbimiskoha suunas, kuhu pidid ka teised kaasseiklejad tulema. Teel sinna sai veel silmitsi seistud sõidukeeldudega, kuid miski meid enam ei heiduta - läbi tule ja vee, me jõuame igale poole, kuhu hing ihaldab! Mulle tundub küll vähemalt niiviisi. Mul on eriti lihtne - näita ainult näpuga ja juba mind tassitakse.
Kui tädi Krissu autost välja tuli ja emmet kallistama jooksis, siis ma natuke ehmusin ära, et mis just juhtus. Pärast seda tuli ta kohe minu juurde ja oli nii positiivseid emotsioone tulvil, et see tekitas mulle ebamugavust. Ma hakkasin nutma ja tahtsin emme juurde. Ma tean, et ma ei tohiks karta või muretseda, aga mulle ei ole veel kohale jõudnud vist, mis toimub. Andke mulle aega, armsad.
Õhtu oli iseenesest tore, Olluga ma sain küll kohe hästi läbi, ta on mees, nagu mina! Krissu on ka tegelikult armas, ma ikka naeratasin talle vastu, aga veits veel pelgan. Ma natuke jälgin teda, ega ta ei hammusta vms.
59. PÄEV - 25/08
Me ööbisime täna sellises kohas, kus oli restoran, mis ühtlasi haldas pisikest karavaniparki. Palju pisikeseid kämpinguid oli seal ka. Muidu täitsa selline armas koht. Hommikul käisid poisid ja tüdrukud pesus ka, vastavalt 4 ja 8 minutit. Jep, seal sai žetoone niimoodi osta, et ühe eest saad 4 minutit vett. Tüdrukutel vaja ju juustega mässata ehk nad võtsid 2 žetooni. Kui mina oleks saanud dušši alla minna, siis ma oleks võtnud vähemalt 3, sest vesi on mõnna!
Hommikuseks üllatuseks osutus meie auto juurde kogunev puhkpilliorkester. Mõtlesime, et huvitav, kas hakkab mingi äge esinemine pihta, sest mitu rida toole sätiti ka nende ette. Tuli aga välja, et algas jumalateenistus. Meie jaoks oli see väga imelik, sest me olime täpselt sama platsi peal ja pidime siis sosistama ja hästi vaikselt olema.
Kui me oma asjad olime kokku pakkinud, siis läksimegi neilt eest ära. Õnneks olime nagu mäenõlva peal, et issi ei pidanud Bussut töölegi panema, vaid sai vaikselt ära veereda ja eemal käivitada. See oleks küll väga kole vaatepilt olnud, kui Bussu puhkpilliorkestrisse musta tossu oleks puhunud, mida vahel ikka ette tuleb.
Kas teate, kui vingesse kohta emme meid tõi!? Dinosauruse park. Võib-olla oli see muu park, aga minu jaoks on see dinosauruse, sest neid on siin palju. Ma olin väga julge poiss ja ronisin ühe suhu ja katsusin isegi ta hammast! Lemmikosa oli muidugi veepargis sulistamine (loe: põhjast kivide korjamine ja nende loopimine). Ma solvusin ikka emme peale päris kõvasti, kui me ära pidime minema. Lootsin, et kõva jonn paneb ta alla andma ja lubab mind tagasi, aga kurjam, ei õnnestunud. Pargis nägime ka rehvidest tehtud loomi, mis näitab ikka, kui vahvalt leidlikud on inimesed. Kui võimas sa oled, et kas leiad esimeselt pildilt Bussu üles?
Edasi sõitsime mäeotsa metsa jalutama. Pildid ja video räägivad meie pisikesest matkast ise.
Parklas tahtsin ma kive loopida prügikasti. Need ju vedelevad maas, nii et mu meelest on see igati sobilik tegu. Lisaks käib päris äge hääl ka, kui ma neid sinna viskan. Miski pärast tuli issi mulle ütlema, et nii ei tohi teha. Miks? Ma tõesti ei tea, seda ta ei öelnud. Ma siis otsustasin, et ma teen ikka, sest ma tahan. Siis tuli emme mu juurde ja küsis ka, miks ma issi sõna ei kuula. No mida te minust tahate!? Miks ma nii ei tohi teha, kui see on vahva ja tore!? Emme ütles mulle ikka ei ja blokkis mu tee ära, kui ikka vihaga veel üritasin prügikastile koos kividega peopesas läheneda. Mind ajas see nii närvi, et ma hakkasin kõvasti jonnima. Ma ikka salamisi loodan, et see paneb neid mõistma, et nii see ka nüüd ei käi, et nemad tulevad ja ütlevad, kuidas on ja siis käib kõik nende pilli järgi. Mhh! Ok! Andsin ise alla. Aga ainult tänu sellele, et tädi Krissu tegi mu jalanõuga naljakat asja ja mulle naerda meeldib.
Täna oli mega palav päev, nagu mega on vähe öeldud. Õnneks võttis Krissu masina kaasa ja ajas mu juuksepahmaka ära, tänu millele on kindlasti mul nüüd parem kuumasid ilmasid nautida. Issi sai ka pügatud ja emme nunnud patsid pähe, et lokid tuleks. Mu lemmikosa õhtust oli siiski see, kui Ollu minuga palli mängis. Ta on päris osav selles, aga mitte nii osav kui mina.
60. PÄEV - 26/08
Kuna poed olid eile kinni, siis käisid Krissu ja Ollu hommikul poes, et võipsumaterjali tuua. Nendega on väga vahva ja lõbus. Krissu hakkab mulle ka juba täitsa meeldima, isegi tegin pool-kalli talle (see tähendab, hästi kiirelt ja ainult kätega, et päris kaisutada veel ei tahtnud). Lootust on, et õhtul saab juba musi mult!
Peatusime sellises linnas nagu Ingolstadt. Meil ei ole varsti enam puhtaid riideid, nii et tuleb ikka pesumajas ära käia. Käisime ka kaubanduskeskuses ning nii see aeg lendas, kuni hakkasimegi edasi sõitma. Suund Tšehhi piiri poole, kus on üks mägi, mis vajab vallutamist!
Palju tiirutamist on küll koguaeg. Tihti jõuame selliste teede peale, kust edasi on sõidukeeld. Lõpuks ekslesime Doonau jõe äärde, kuhu jäime ööseks. Õhtul välgutas megalt. Otse eest, paremalt, selja tagant, vasakult. Me olime justkui ümber piiratud sellest, aga meile nii väga meeldis.
61. PÄEV - 27/08
Kas teadsid, et Doonau jõgi on Euroopa maailmajao pikkuselt teine jõgi? See on 2850 km pikk ning saab alguse Saksamaalt ja läbib kokku 10 riiki kuni jõuab lõpuks Musta merre välja.
Täna on matkapäev - vallutamist ootab Großer Rachel'i mägi! Päike kuumas mõnusalt, kuid me võtsime selle seikluse ikka ette. Jalutasime 13 km kokku, millest esimene pool oli väga väsitav (neile, mitte mulle), sest ülesmäge võttis ikka häälekalt hingeldama. Minul oli issi seljas väga tore, sain jutustada ja õiendada, et nad ikka kiiremini liiguks. Juba tee peal avanes väga ilusaid vaateid, mis andis mõista, et see kõik on seda kindlasti väärt. No ja mäetipus, kõrguseks 1374 m, võttis ikka ohhetama küll. Mingi suur fotoshoot läks seal kohe käima - mina issiga, Krissu üksinda, Krissu ja emme koos, mina ja emme koos, emme üksi, grupipildid jne. Oleks võinud ju lihtsalt rahus mängida ja ronida kivide peal. See mulle meeldis. Ja süüa meeldis ka!
Võin Saksamaa hindadest ka natuke rääkida. Kui Krissu ja Ollu tulid, siis ööbisime kämpinguplatsil, mis maksis 3,50 auto + 3,50 inimene ja 4 minutit duššivett oli 0,50 eurot. Täna, viimane öö nendega, veetsime samuti sarnases kohas, aga see maksis 5 eurot autoplats, 4,50 eurot inimene ja 0,90 eurot 6 minutit pesu. Toidupoes on põhimõtteliselt samad hinnad, mis kodus, kuigi väga tihti leiab ka odavamaid saake. Issi ostis kasti õlut (see info pidi suurtele inimestele põnevust pakkuma) näiteks 10 euroga (20x0,5l).
62. PÄEV - 28/08
Krissu ja Olver lähevad täna ära. Mul on natuke kurb küll. Krissu oli koguaeg nõus minuga eemale kõndima, et ma saaks maailma uudistada. Mul on tõesti armas tädi ja mul on väga hea meel, et ta oli minuga kannatlik. Ma talle kalli küll ära saates ei teinud, sest mul oli kiire maailmaavastamisega aga lehvitasin ikka.
Emme sai täna lasteaiast kõne. Küsiti, et äkki ma tahaks juba oktoobris nendega liituda. Issiga arvasid, et see on täitsa mõeldav. Kas tahate parimat uudist kuulda!? Ma olen samas rühmas Theroniga! Täiega äge! Elu läheb veelgi põnevamaks, kuigi see kõlab nii uskumatult, et see enam veel võimalik on!
Me oleme nüüd Tšehhis. Issi ja emme käisid siin 2017. aastal, mil külastasid Prahat. Tegelikult võib öelda, et mina olen ka siin käinud. Nad isegi ei teadnud seda siis, aga ma olin juba emme kõhus tol hetkel. Nunnu värk, või mis!
Me oleme nüüd Veselske Piskovna järve ääres. Käisime rannas liivaga mängimas ning ujumas. Täiega mõnus, lõpuks ometi oli tõelise suve tunne! Sööme õhtust ja siis hakkame vaatama, kas jääme siia ööseks või liigume kuskile mujale. Tundub, et Tšehhis on ööbimiskohtade valik suht väike.