48. PÄEV - 14/08
Nagu issi ütles, siis täna oli põgenemise päev. Ma ei tea, kelle või mille eest. Võib-olla vihma, mida jälle lõputult kallas? Või Suurbritannia? Piletid praamile ostsime igatahes homseks õhtuks. Sõitsimegi autoga, shoplesime toidupoes ja veetsime niisama aega toas.
Täna oli muide Bussul tähtis päev. Spidomeetri näit ületas 300 000. Sel hetkel, kui sinna oli veel 18 km jäänud, siis issi ütles emmele, et hoidku nüüd ka meeles, et seda pidulikku sündmust maha ei magaks. Mis aga juhtus, ei olnud üllatav. Issi surus emme kätt, ütles: "Palju õnne!" Emme oli juba unustanud, et mis puhul. Sellel hetkel oli juba 12 km peale sõidetud.
49. PÄEV - 15/08
Täna oli ilus ilm! Võtsime suuna Doveri poole ja käisime vahepeal toiduvarusid kogumas - ostsime igast konserve ja beebitoitu ja mähkmeid ja muud vajalikku kraami. Need on siin väga hea hinnaga ning Prantsusmaal ei saa emme-issi midagi pakenditelt aru, seega targem oli siit miskit kokku varuda. Lisaks on selgunud, et suund on hetkel Šveitsi poole ja seal pidi väga palju raha asjad maksma. Minule meeldis shopingutuuri juures loomulikult mänguväljakul käimine, kus sain oma hüppamist taas harjutada ning üks tüdruk (keda ka videolt vilksamisi näha) tegi mulle isegi kalli!
Ma mõtlesin, et räägin teile siis natuke kokkuvõtlikult, mis siin Suurbritannias meile meeldis. Väga lahe on see, et me olime siin täpselt 1 kuu ja 1 päev. Minule meeldis tõesti igal pool, võib-olla kõige rohkem Walesis, sest seal oli tore Kersti, Christelle'i ja Poppy'ga mängida. Nad olid nii armsad, et meid kostitasid! Issile meeldis kõige enam mägine Šotimaa. Isegi vihmaste ilmadega oli kõik nii ilus ja rahulik. Palju lambaid, kitsi, suuri karvaseid mägiveiseid. Kitsad, võssa kasvanud, käänulised, etteaimamatud teed. Lisaks on issi rõõmus, et sai Suurbritannias käidud, sest muidu poleks ta avastanud ülimaitsvat piparmündi kastet. Emme sai oma positiivse emotsiooni ka loodusest! Teda vaimustasid samuti need mäed, eriti siis kui neid vallutamas käisime. Võimsale loodusele lisaks on Suurbritannias ääretult armsad ning sõbralikud inimesed. Kõik naeratavad, jutustavad, lehvitavad. Nagu üks suur pere, lihtsalt nimesid ei tea. Vasakpoolse liiklusega harjus ka väga kiirelt ära, võib-olla oleks ainult tibakene keerulisem olnud, kui oleks rool ka paremal pool olnud, aga ega issi on meil nii tubli ja osav kõiges, et miski ei valmista talle raskusi. Kindlasti tahavad emme-issi uuesti siia tulla, sest avastamisrõõmu jagub siin veel ja veel!
Enne laeva peale minekut käisime veel kaljudega kaunistatud mere ääres, kus mängisime imeilusate kividega ning lasime lainetel jalgu kõdistada. Laeva peal sain taas minna piraadisaarele hullama (see oli mängunurga nimi). Emme pani tähele, et ma olen kuu ajaga kõvasti arenenud, sest oli näha, kuidas ma palju rohkem turnimist ja mängimist nautisin, kui siia sõites!
Elu on huvitav. Päev-päevalt mööda saates ei näegi, kuidas kõik muudkui muutub. Aga kui vaatad tagasi, siis saad aru, kuidas väga palju on muutunud. Mina olen suurem, tublim, osavam. Emme ja issi on rõõmsamad, rahulikumad, armsamad. Äge!
50. PÄEV - 16/08
Aga mina sõin täna koos suure pruuni hobusega hommikust! Tema oli muidugi ühel pool aeda ja mina teisel, aga vahva oli ikka. Päike paistis, emme oli asjalik, issi puhkas.
Mulle tundub, et emme-issi on kuidagi väsinud. Räägivad siin, kuidas igatsevad inimesi kodust ja teevad igasugu plaane, mida teha, kui tagasi oleme. Nad ei ole siiani ka otsustanud, kas läheme Portugali, sest sealt veel pikk maa koju ka ning päris viimasel hetkel ei taha jõuda. Minul ükskõik. Mulle meeldib reisida, aga kindlasti meeldiks ka omadega mängida.
Me saabusime täna sellisesse pisikesse linnakesse nagu Le Quesnoy. Jalutasime ringi, käisime muidugi mänguvaljakul. Siin oli ka minizoo. Mulle väga meeldis eesel, kellega emme kahjuks pilti ei saanud.
Otsustasime, et edasi ei sõida ja peatusime siin samas kämpinguplatsil. See maksis 12,50 € üks öö ning selle eest sai muru peal istuda, võrkpalli platsil prantsuse lastega liivaga mängida, emme-issi jaheda dušši all käia ning teisi matkalisi uudistada ja jälgida, kuidas nemad elu elavad.
Minu lemmikosa oli muidugi lastega mängimine - punase pluusiga poiss oli väga äge. Esiteks, ta andis mulle oma suuri kühvli, millega mängida ja teiseks, kui üks teine poiss selle mult ära võttis, siis jooksis ta kohe tema juurde, nõudis tagasi ja andis uuesti mulle. Ja sellist asja tuli tüdrukuga ka ette. Poiss kaitses mind. Lisaks tegi ta mulle nalja ka. Ta oli armas.
51. PÄEV - 17/08
Jälle sajab. Kus kohas see päikseline suvi siis on kah? Vihmased ilmad on nii uinutavad. Eriti näen ma seda emme ja issi pealt, kes õues ei taha olla ja Bussus siis vedelevad. Õnneks ühe asja me siiski täna ette võtsime - külastasime automuuseumit Reimsis. See oli väga vinge! Ma olen väga heas vanuses, sest minu jaoks on põhimõtteliselt kõik asjad tasuta. Aga emme-issi pidid maksma 9,50 € per kärss selle eest. Kindlasti oli see seda väärt.
Emme oli täna öösel unes ka näinud, kuidas koduseid igatseb. Issi mainis mitu korda, kuidas tahaks Eestis olla, aga samas ei viitsi sinna sõita. Meile tegelikult väga meeldib reisida. Äge on näha ilusaid kohti, inimesi, hetki. Kaubikus elul pole ka midagi viga, meil on siin ruumi süüa, mängida, puhata ehk kõike teha. Lahe on näha, kui vähesega saame me tegelikult hakkama. Kas koju minnes peaks kõik ülejäänud asjad ära viskama, mida kaasa ei võtnud? Aga suurim miinus, mis ikka tugevalt meie eemalolemist mõjutab, on inimeste igatsus. Mina igatsen oma sõpru, emme-issi samuti. Eesotsas tahaks kallistada loomulikult vanaemasid ja vanaisasid ja tädisid ja onu ja kõiki teisi parimaid inimesi mu perekonnas.
52. PÄEV - 18/08
Juhhei, vihma ei saja! Me veetsime öö mäenõlval vaatega viinamarja istandustele. Hommikul praadisime muna, issi mängis, mina mängisin, emme mängis treeningkummiga. Lõpuks kui emme lõpetas, olime mina ja issi juba lõunaunne jäänud (mina turvahällis ja issi rooli taga). Me ei jaksanud ära oodata lihtsalt. Hommik oli tore ja väsitav!
Miskipärast Prantsumaa emmet-issit veel ei kõneta. Siin on tegelikult ilus küll. Suured põllud, ägedad viinamarjaistandused, kitsad tänavad, kaunistuseks iga nurga peal lilled, uhked majad, palju armsaid peatumiskohti. Aga ei ole seda tunnet, et siia tahaks kunagi tulevikus kindlasti veel tulla. Elame näeme, võib-olla kogeme veel miskit, mis meid puudutaks.
Tulime pesu pesema sellisesse ilusa nimega linna nagu Nancy. Ja ega me muud siin ei teinudki. Issi ei viitsinud linna peale jalutama minna ehk tulime ühe jõe äärde ööbimiskohta ära. Algul mõtlesime, et imelik, miks siin kaks tühja taksot peatub. Hiljem märkasime, et mehed käisid kalal. Issi ei lähe, sest ema loast ei pidanud piisama. Nüüd istume Bussus, kõhud täis ja hakkame tudule sättima. Mmm, magada on mõnus!
53. PÄEV - 19/08
Taaskord tervitas meid päike! Tervitasin teda naeratusega vastu! Kuna emme jäi eile hilja peale raamatu lugemisega, siis lasime issiga tal natuke kauem põõnata. Emme on väga rõõmus, et tal taas raamatupisik külge on jäänud, et kohe iga õhtu peab lugema (ja tihti ka tee peal olles). Kodus olles miskipärast jõuti voodisse alles siis, kui oldi liiga väsinud juba ning raamatu lugemine oli selline mõne päeva tagant sündmus. Mulle meeldib ka raamatuid lugeda. Ma muudkui avan neid ja vahetan lehekülgi ning loen emmele-issile neile mõistmatus keeles lugusid. Nad kuulavad alati põnevusega.
Tänaseks hommikusöögiks oli keedumuna. Midagi muud meil hetkel polnudki. Tuleb minna taas poodi shoppama, sest veevarud on ka otsas, aga vesi on väga oluline - mina joon, emme-issi joob, peseme nõusid, kätusid, nägu, hambaid. Mis me küll ilma veeta teeks? Emme räägib, et ilma veeta ei saagi olla. Isegi kui saaks, siis ma ka ei tahaks. Vesi on ägedalt märg!
Sõidame praegu des Ballons des Vosges rahvusparki. Hetkel on mõte jääda sinna paariks ööks kindlasti, et natuke puhata ja nautida Prantsusmaa loodust. Juba üsna pea näemegi, et hakkab looma, see tähendab jõudsime mägedesse! Issi lülitas Navigator äpis sisse ka kõrgusemõõdiku, mis näitas, et üks hetk olime me täpselt 1 km kõrgusel merepinnast. Oleks olnud huvitav seda ka UK-s näha.
Esimene peatus - Eguisheimi kolm lossi. Sinna viis pisike metsarada. Jalutasin alguses ise, aga lõpuks küsisin ikka issi sülle. Koht oli ilus loomulikult, mäe otsast avanes armas vaade pisikestele küladele.
Tulime kaheks ööks kämpinguplatsile jälle. See koht on üliarmas! Siin on lisaks tavalistele vetsudele ja duššidele veel mänguväljak MULLE. Tundub, et teisi lapsi siin hetkel pole (kahjuks). Platside vahel on pügatud hekid, pargis on tohutult rohelisi puid ja meie lähiümbruses palju kohti, mida avastada. Ma ei jõua homset ära oodata!
Igaljuhul Prantsusmaa emotsioon on lõunapool armsamaks läinud. Mäed, roheline loodus, pisikesed armsad külad ja loomulikult annab kõigele sellele vürtsi juurde PÄIKE! See meile meeldib!