22. PÄEV - 19/07 Issi läks täna onu Garyga tööle kaasa ning oli talle natuke abiks. Christelle oli koolis ja tädi Kersti läks trenni ehk olingi emmega omapead. Ilm oli täitsa UK-le kohane 🌧️, aga see meid ei heidutanud, käisime isegi õues mängimas. Kui ise ei saanud, siis lasin vannipartidel ja -draakonil basseinis sulistada.
Tulime üsna pea tuppa tagasi, sest ma olin täitsa märg. Väsisin möllamisest ka nii ära, et jonni tuju tuli kohe peale. Muide, ma olengi luti vist ära unustanud. Olen rõõmus ja vingun ainult siis, kui oma tahtmist ei saa, aga seda teevad ju kõik. Noh ja muidugi siis on ka paha tuju, kui näiteks kõht on tühi või väsimus on peal, aga olen tähele pannud, et täiskasvanutel on samaviisi, vähemalt emmel küll. Igatahes nii ma siis jonnisin natuke emmele, ta lihtsalt vaatas mind ja ootas, millal ma maha rahunen, sest tema kalli mind tol hetkel ei aidanud. Istusin ühes nurgas, siis teises nurgas, siis viskasin end pikali maha. Oeh, kurb oli olla, kuniks mõistsin, et peab ikka emme käte vahele saama. Ta võttis mind rõõmuga vastu ja laulis mulle vaikselt kõrva üht laulu, mille minu jaoks on kohandanud, äkki saad aru: "Kalli-kalli, mu Ukule. Kalli-kalli ja musi Ukule. Kalli-kalli, mu kaisuUkule. Kalli-kalli minu Ukule." Mõni minut ja ma magasin. Emme pani mu põrandale, sest diivani pealt oli mul oht maha keerata. Ta ise läks kööki tööd tegema. Kui kõik olid oma toimetamistelt koju tagasi jõudnud, siis läksime mängutuppa. Suplesin pallimeres, turnisin ja lasin liumäest alla. Mul oli mega lõbus! No ja nagu videotest näha, siis issiga oli lõbusam liumäest alla lasta, emme üldse ei libisenud.
Õhtuks sõime pizzat ja vaatasime Rapuntseli filmi. Christelle sõi küpsetatud ubeja õnneks jagas minuga ka, need on nii mämmud. Kindlasti ostame neid reisule kaasa, kui lõuna poole liikuma hakkame. Ma ei jaksanud filmi lõpuni üleval olla ja viskasingi lihtsalt põrandale kerra ära ja hea küll. Emme tassis mind pärast Bussusse oma voodisse ja hakkas ise raamatut lugema. Issi jäi tuppa natukeseks veel lobisema. Emme loeb kahte raamatut. Ühte sõidu ajal ja kõva häälega, et issi ka kuuleks. Teist loeb omaette, sest see on inglise keeles ja nõuab temalt rohkem süvenemist. Siit raamatust tuli emmel ka idee, et terve augusti kuu nad panevad issiga kirja iga päev 3 asja, mille üle nad tänulikud on. Mida pisem, seda parem, sest mõte on selles, et me märkaks oma ümber ilusaid hetki ja pühendaks neile oma tähelepanu. Tundub väga tore ettevõtmine. Võin juba sooja teha: 1) Aitäh tänane päev, et sain mandariini süüa. 2) Aitäh tänane päev, et issi viis mind pallimerre. 3) Aitäh tänane päev, et jäin magama jonnita. 23. PÄEV - 20/07 Voh, kus täna alles magasime. Kell 10 ärkasime üles, Kersti oli juba hommikusöögi valmis teinud.
Läksime kinno Toy Story 4 vaatama. Ma nägin filmist just kõige paremad osad - algusest ja lõpust umbes 10 min, ülejäänud aja magasin lõunaund. Eks seda emme lootiski, et nad saaks issiga rahulikult filmi vaadata. Kõigile, k.a minule, väga meeldis! Õhtuks sõime pastat ja ülejäänud munavalgest tegi issi sefiirimaiustusi. Kuni suured poisid uut pesumasinat käisid toomas, läksin mina tüdrukutega mere äärde. Poppy sai ringi joosta ning mina ja Christelle mänguväljakul ka hängida. Täitsa tore õhtu oli küll. Tüdrukud tantsisid playstationi peal Just Dance'i. Emme mainis, et saabki natuke pekki ka kulutada, mis sisse söödud, aga ma ei saa aru, millest ta räägib. Minu emme on ilus.
Tore on vahelduseks elada majas. Me küll tudume ikka Bussus, aga emmele meeldib, et saab öösel mugavalt pissil käia ja üldse on vahva inimestega suhelda. Kutsu Poppy meeldib mulle muidugi ka. Kuigi alguses oli ta mu peale kade, sest sain koguaeg sülle, siis nüüd oleme juba täitsa sõbrad. Issi uskus, et küll see haukumine vähemaks jääb. Elus tuleb lihtsalt kannatlik olla. Ja uskuda! 24. PÄEV - 21/07 Emmel kell 6 äratus. Korduse peale. 6:15 ajas end püsti. Mind tassiti magavana tuppa. Loomulikult ärkasin. Mässuvahetus. Võips ette. Kell 7 peab välja astuma. Jõudsin ära süüa ainult singi ja pisikese tüki saiast. Riided selga. Turvahälli. 7:10 autosse. Swansea poole. Pühapäeva hommikul liiklus õnneks tühi. Jõudsime rongijaama. Leidsime rongi. Tegime pilti.
Sõidu alguses ehmusin natuke ära, et krabasin lausa issist kinni. Natuke läks aega, kuni uuesti turnima hakkasin.
London, me oleme teel! Rongis jäi esimesena magama issi, siis mina ja kui me poisid ärkasime üles, siis magas ka emme natuke. 3 tundi läks nagu linnulennul. Paddingtoni rongijaamas avastasime, et mingid hooldustööd on, et edasi metroo peale ei saanudki. Jalutasime natuke maad ja siis saime ka õige asja peale. Tegime check-in'i külalistemajas ära ja läksimegi linna peale. Olime ühed õiged turistid. Käisime muidugi London Eye peal, issi kartis, aga mina olin julge ja muudkui turnisin selles kapslis.
Siis saime Keity ja Remi ja Kadriga kokku! Nad olid ka reisul. Jalutasime nendega natuke ringi ning ma käisin emme ja Remiga ka karusselli peal. See oli meh.
Õhtul käisime paadiga ka sõitmas. Issile meeldis see naisgiid, kes tegi ka nalja targa jutu vahele. Näiteks, milleeniumi sild kõikus pärast selle ehitamist 3 tolli, aga kui küsida seda mehelt, siis ta ütleks 6 tolli, aga tegelt kõikus päriselt ka 3 tolli. Mina ei saa aru, kus nali on, aga võib-olla sina saad.. Selle reisi jooksul olen saanud väga(!) palju positiivseid kommentaare inimestelt. Küll ma olen mega armas ning loomulikult tuuakse välja ka minu ilusaid silmi. Täiega äge, et võõrad inimesed lihtsalt jagavad komplimente. Mind teeb rõõmsaks see. Näiteks täna õhtul kõndis meist mööda üks noorpaar, kes samuti mulle pilgu peale viskasid ja siis issi kuulis, kuidas poiss ütles tüdrukule: "let's go home and make a baby." 25. PÄEV - 22/07 Meie toas on kaks eraldi ühe inimese voodit ja siis saime ka reisivoodi minu jaoks, aga miskipärast ilma madratsi ja voodipesuta.. Issi ei viitsinud küsima minna ja ütles, et võtab mu ise kaissu. Öösel kolisin ma ikkagi emme kõrvale, aga ma ei mäleta, miks. Vahet pole ka, sest mulle meeldib nende mõlema kaisus. Ärkasin muidugi jälle nii rõõmsalt, et juba uut päeva nautima saaks hakata! Lagastasin hommikusöögi ajal oma koha ümbruse ära ja läksime taas linna peale. Kui sa oled Londonis, siis peab Buckinghami palee juures loomulikult ära käima ning seda me ka tegime. Pildil on ägedad taksod ka!
Edasi otsustasime tasuta muuseumite kasuks - Riiklik Ajaloo muuseum ning Teaduse muuseum. Mõlemad olid super suured ja hüpersuper vinged. Aega jäi ainult väheks, sest veetsime ajaloo muuseumis nii kaua aega, et teaduse omast pidime sulgemise pärast varem lahkuma, kuigi olime näinud ainult umbes ⅓. Kui sina kunagi satud Londonisse, siis kindlasti mine nendesse muuseumidesse ja varu kõvasti aega. See on seda väärt.
Teine osa minu invavetsu videole. No kui ma ei haara peopesadest, siis ulatan küll kahest käest kinni võtta!
Ma ei tea, mis emmel ja issil nende jalgadega on, aga muudkui räägivad, kuidas löövad tuld. Mul on kõik hästi. Nad tõid mu jälle mänguväljakule, kus jooksin ja tatsasin ja lasin ise liugu kah!
Ma armastan oma issit. Seni kuni emme mu mõtteid üles kirjutas (jah, ta oskab mu mõtteid lugeda, see on meie värk), siis issi mängis minuga. Mulle meeldib kuulata, mis ta räägib. Ta on väga tark ja naljakas. Ja ta teeb kõike, mis ma tahan. Sikutan jalgadest, võtab sülle ja tassib. Näitan näpuga ja juba ta läheb. Oskab küll sõna kuulata. Pärast jalutasime pargis veel ringi ka, kus olid väga julged oravad. Ühel nunnul polnud ühte käppa..
Kulgesime edasi mööda Thamesi jõe äärt. Väga pikalt, sest ma jäin magama ja õues läks pimedaks. Aga see oligi plaan, sest suundusime Tower Bridge poole, kuna see pidi pimedas valgustitega ilusaim olema. Mina ei oska kommenteerida, sest magasin, aga emmele meeldis küll valges rohkem.
Issil ja emmel tuli täna 27000 sammu ära (natunatukene rohkem, kui mul). Ilmselgelt vajusid ka nemad koju jõudes kohe tuttu ära. 26. PÄEV - 23/07 Viimane päev Londonis. See on ikka väga suur linn ja kui sa plaanid siin pigem ringi jalutada, kui ühistransporti kasutada (nagu emmeissi), siis pane mugavad papud jalga ja vaim valmis. Täna on 35 kraadi sooja. Isegi mul on ebamugav, kui oleme päikese käes. Emme ja issi ka pahas tujus, sest palavusega on raske. Seljakotid kaasas, kuna check-out sai hommikul tehtud, kinnised jalanõud, kondimootor. Ja siis nad rääkisid koguaeg üksteisest mööda ning ei suutnud kokkuleppida, mida teha ja kuhu minna. Pahurdades veetsime päeva taas Thamesi jõe ääres jalutades, tasuta kunstimuuseumis ning minifarmis ja pargis, kus emme isegi muru peal tukastas.
Mu lemmikosa tänasest päevast oli loomulikult kitsed ja lambad, nad ajasid mind nii naerma!
Paddingtoni rongijaamas leppisid emme ja issi ära. Nad mõistsid, et eks see kuumus ajabki torisema ning et meil oleks ikka vahva reis, siis ei tasu pikka viha pidada. Õnneks nad ei ela oma pahurdamisi minu peal välja, vaid ikka naeratavad ja mängivad, kui minuga suhtlevad. Väga hea, et ma nendega kaasas olen, siis on nad palju rõõmsamad! Paddingtoni poest ostsid nad mulle lusika, sest emme kaotas reisi alguses kohe minu oma ära. Aga tore, nüüd on mul vahva Paddingtoni karuga lusikas! Rongi istus kolm erinevat inimest minu vastas laua ääres ja kõigi nendega sain jutustatud. Inimesed on ääretult armsad! Üks mees õpetas mulle, et minu uue vannipardi nimi on Duck. Selged pildid!
27. PÄEV - 24/07
Ärkasin üles jälle Bussus, nii tore on tagasi kodus olla! Hommik möödus kiirelt ja juba ongi lõuna käes. Emme teeb tööd, issi möllab Kersti arvutitega, mina magan õues. Huvitav, mis mind nüüd ees hakkab ootama.. Emme arvas, et oleme veel nädala lõpuni siin ja siis võtame suuna Šotimaa poole. Olen põnevil!