Dham! (loe: tsau)
Jep, ma oskan lisaks tadaale nüüd tsau ka öelda. Ega siin emme-issiga kodus olles õpib nii mõndagi. Lisaks räägib emme, et ma olen kohe-kohe äge kahene ehk praegu ongi aeg, kus ma arenen tohutul kiirusel. Ma arvan, et tohutu kiirus on sama kiire nagu see, kui emme tõukekaga mul eest ära sõidab. Mina ise ei saa aru, et ma targem või tublim oleks, olen ju ikka veel see sama mina ise, ainult riided jäävad väiksemaks. Okei, tegelikult ma saan aru, et olen kõvasti osavam ka, samas võib-olla lihtsalt nad lasevad mul rohkem seda välja näidata. Jah! Hoopis emme-issi on tublimad. Ma näen, et nad aina rohkem saavad lõpuks aru, mida ma neile räägin ka.
Igatahes mõtlesin, et olekski aeg natuke emmet kirjutama taas panna. Mulle tundub, et praegusel ajal oleks vahva oma mõtted ja mängud kuskile ära salvestada - teiste rõõmuks või endale mälestuseks. Praegu on selline huvitav olukord, et maailmas loodus puhkab ja täiskasvanud veedavad rohkem aega perega kodus püsides. Kõige selle ilusa taga on ka muidugi koledust, aga ma sellele ei keskendu. Mul on praegu väga tore aeg, sest saan veelgi rohkem emme-issi käest kinni võtta ja neid oma seiklustele kaasa tirida.
Kas sina tahad ka tulla? Tule muidugi!
Ma olen kodus püsinud tegelikult juba 2 kuud varsti, sest olin haige ja siis põdesin tuulerõugeid (see polnud üldse nii hull, kui arvasin) ning nüüd siis nõuavad tähtsad mehed-naised, et teistega ei tohi mängima minna. Nagu ma ütlesin ka enne, siis mul sellega probleemi pole, sest mul on kodus väga vahva.
Mängisin emmega paar päeva tagasi kompimismängu. See oli käkitegu. Kui sul ei ole last, siis võid ise oma elukaaslasega ka seda mängida, pane lihtsalt keerulisemad asjad ja ära näita neid ette.
Nagu sa kuulsid, siis ma oskan öelda tsuu-tsuu, muuuuu, päm ja apessiiin.
Kuigi emme ikka räägib, et ma võiks rohkem jutustada, siis tegelikult on ta väga õnnelik mu saavutuste üle. Mind teeb rõõmsaks, kui ma näen ta naeratust. Ükskord hüppasin pisikese künka otsast alla ja olin isegi enda üle uhke ning plaksutasin. Emme seisis, vaatas mind, päike paistis talle peale, ta naeratas, sulges silmad, avas need uuesti ning naeratas veelgi rohkem. Ta tundis end lihtsalt nii õnnelikult, sest sel hetkel oli maailmas ainult see ilus hetk - mina, emme, päike ja rõõm.
Millal sa viimati tundsid, et see käesolev hetk paneb su südame särama?