Vanasõnagi ütleb: "Ei ole halba ilma heata". Loomulikult selleks, et mõista positiivset, peab aru saama ka negatiivsest. Ma leian, et inimene ei pea kogema kaotust selleks, et mõista olemasolu ning selle väärtust. Tõsi, millestki/kellestki ilma jäämine paneb meid aga rohkem hindama seda, mis meil on. Kuid selleks, et kogeda ja tajuda õnne, ei pea olema seljataga raskused. Lotovõit teeb meid rõõmsaks ka siis, kui meil on raha küllaga. Küll aga lööb loomulikult rohkem süda särama sellel inimesel, kel just sel hetkel on vajaka.
Kurbuse vastand on rõõm ning õnne vastand loogiliselt ebaõnn. Just viimane teeb meid kurvaks ning õnnelikud hetked rõõmsaks. Inimese aju töötab veidralt - me leiame end rohkem mõtlemast negatiivsetele aspektidele ning kahjuks ka toetume nendele oma igapäeva elus. Näeme vaeva asjadega, mis on kehvasti, kuid ei keskendu sellele, mis töötab. Me ei hõiska, kui miskit läheb hästi, aga terve maailm peab kuulma, kui midagi untsu läks.
Mõnikord tõesti me pelgame pürgida õnne poole, sest me kardame põrumist ehk sellega kaasnevat kurbust. Miks? Kurbust/ebaõnne tundes saame me jälle täiendada oma kogemuste ja emotsioonide pagasit, kuhu saame koguda ja noppida õpetlikke hetki. Õnneks on tänapäeval aina rohkem inimesi julgemad proovima ning aldimad õppima oma vigadest. Päeva lõpuks ei taha keegi, et kummitama jääks "what if" ehk mis oleks saanud, kui ma oleks andnud võimaluse.
Kas kurbus ja rõõm käivad käsikäes? Jah, nad on seotud, kuid me saame ise oma elu kujundada, et tunda rõõmu rohkem. Alustades kasvõi sellest, et hommikul ärgates leiad ühe põhjuse, miks tänane päev on väärt elamist. Õhtul magama minnes tasub mõelda, mille üle me saame tänulikud olla, mis tol päeval toimus. Ärkan rõõmsalt, et saan maitsvat kohvi juua. Uinun rõõmsalt, sest laps naeris täna südamest. Kui me pingutame selle nimel, et märgata pisikesi ilusaid asju enda ümber, siis pole ka kurbust nii palju. Kuigi me kardame kogeda südamevalu, siis ärgem unusta seda, et vahel on halvad asjad millekski head - mõni suhe saab tugevamaks või paneb see juhtum meid liikuma uues, kuid õiges suunas.
Paljud arvavad, et õnne kogemine on midagi saatuslikku või oli mängus mõne jumala käsi. Tegelikkuses saame ise me oma suhtumisega õnne rohkem kogeda ning seda oma eluteele kutsuda. Tuleb olla lihtsalt julge, sihikindel ja positiivne!