Mul on natukene häbi.. Emme pärast, mitte enda. Ta on lihtsalt olnud laisk ja pole viitsinud jälle kirja panna, mida me teinud oleme. Ega tegelikult väga palju polegi, aga ikkagi väga suured asjad. Oleme liikunud rahulikult ja aeglaselt, aga lahedam on öelda tasa ja targu! Kas tahad teada, kaugele me jõudnud oleme või arvasid, et me olemegi maja ehituse täitsa katki jätnud? Praegu on lood nii, et rohkem käivad platsi peal hoopis igasugused metsloomad, mitte meie - inimloomad.. Aga tänased pildid on igatahes sellised:
Kes emmet instagramis jälgib, see teab, et tegelikult jah miskit ikka on arenenud. Olekski viimane aeg enne uut aastat nüüd teile näidata, mis seisus meie metsaonn on.. Juuni lõpus kirjutatud postituses oli näha, et maja on püsti ning veetoru on kraavis. Nüüd on nii, et maja on ikka veel püsti ja veetorud on soojustatud ja see kraav kinni kaevatud.. Emmele meeldis seda teha, sest lisaks mullale oli seal palju väikseid ja suuri paekivisid ning nende tõttu oli see töö trenni eest. Eriti raske oli seda kõike teha palaval suvepäeval. Kuigi mina ei saa aru, et kui talle seda meeldis teha, siis miks osaliselt see ikkagi tegemata jäi? Ahjaa, issi ütles, et see on "orja töö" ja tuleks kopp jälle rentida. Ja sinna see ütlemine jäi ning osadest kohtadest jäigi kraav kinni ajamata.. Aga palun väga, siin on pisike jupike emme tehtud trennist:
Sel ajal, kui me suvel aknaid ootasime, jätkus töö sees. Muidu üldiselt läheb ikka au ja kiitus ainult issile, aga mõni õhtu aitas emme ka teda. Emme tahtis samme koguda ja vedas muudkui oksi lõkkesse. Issile see väga meeldis, kui emme talle seltsiks oli. Mina olin ka neile palju seltsiks. Minu seltskond meeldis neile kõige rohkem. Eriti siis, kui kutsusin neid tööluusi tegema ja natuke mängima.. Või tegelikult see ei meeldinud neile? No ma ei tea, mulle tundus küll igatahes koguaeg seal vahva. Lisaks lõunaunedele jäin ma mõnikord isegi õhtuti suures toolis magama, nii et pärast tassisid nad mind lihtsalt koju oma voodisse. Issi kaitses mind magamise ajal öise jaheda tuule eest nii, et pani aknale kile ette. Mulle väga meeldis majas tukastada, ei seganud mind mingid puurimised ega saagimised.
Nagu nägite, siis hakkaski pihta soojustamine ning siseseinte tegemine. Ma tahtsin küll aidata, aga väga ei õnnestunud miskit teha. Küll ei tohtinud ma villa katsuda ja küll olid prussid liiga rasked mu jaoks jnejne. Aga augusti keskpaigaks oli meie esimene korrus juba minu meelest täitsa äge. Piltidel minu tuba, siis suur tuba koos kolmandal pildil oleva köögiga ja siis pisike kabinet ja veel pisem tuba, kus saab käia pissimas ja pesemas. Lahe värk ju!
Kui sa nüüd tähele panid, siis vahepeal saime ka aknad ette! Ainus asi, mida mina sain teha, oli aknakleepsude eemaldamine väljast poolt. See pidi vajalik olema, et päike nende jäljed peale ei pleegitaks. Tahtsin täiega seest poolt ka ära võtta, aga kuna me veel toas tolmutame jne, siis on seda mõistlikum teha pärast siseviimistlust. Okei, ma proovin olla kannatlik.. Aga kannatlikkusega seoses issi ei olnud seda ja otsustas, et tuleb hakata garaaži ehitama, sest kuhu siis Mitata (nii ütlen mina Miata, sest nii on lihtsam) talveks tuttu läheb. Ma võin etteruttavalt sulle tegelikult öelda, et Mitata läks ikkagi vanaisa garaaži, sest meie oma ei saanud valma. Aga sarikad on peal ja ootab uut aastat, et me ta jälle käsile võtaks. Mulle meeldib, et see tuleb sama suur kui meie kodu. Siis mahun mina suureks saades sinna ka mängima!
Toas on issi pannud juba nüüdseks ka palju kipsi. Mina sain aidata pistikuauke teha, see oli päris lahe ja üllatavalt lihtne! Vedasime minu tuppa isegi ühe laheda autovoodi, et saaksin seal mõnusamalt mängida ja uinakuid teha.
Fassaadilaudade panek jääb ka uude aastasse, aga kõige tähtsam ikka see, et meil on aknad ees ja katus peal. Oi, polegi ühtegi pilti sellest! Esimesel pole ju näha, sest lumi peal.. Aga siin on enne talve tehtud pildid:
Kõige suuremad muutused toimuvad praegu ikkagi toas. Aga ma ei tea, kas ma pean tõesti emmele ja issile meelde tuletama, et muutusi ei tule, kui keegi seal majas ei käi ja midagi ei tee? Halllooo? Kas uuel aastal uue hooga? Ma väga loodan!