Nüüd tahan ma teile jutustada, mida kõike me tegime juuni kuu jooksul. Platsi peal on nüüd täitsa maja, mis maja. Aga mitte veel kodu. Kodu on siis, kui seal elada saab. Samas suvel saaks seal elada küll. Äkki peakski mõne öö seal veetma juba? Bussu elab küll seal juba ammu. Okei, ma mõtlen selle peale ja annan kindlasti teada, kui ma oma esimese öö meie majas veedan! Aga nüüd meie tublidest tegemistest..
Alustame siis juuni algusest. Issi rentis piikvasari, millega sai puurida aiapostide jaoks augud. Mina arvasin, et kogu maapind ongi mullane ja murune, kuhu saab lihtsasti erinevaid aardeid peita, aga tuleb välja, et tegelikult tuleb meil kohe vastu paekivi, mistõttu on labidaga kaevamine päris raske. Oli näha, kuidas issi ikka nägi vaeva, emme isegi ei tahtnud proovida, sest teadis, et see käib tal üle jõu.. Mina küll jaksaks, aga nad miskipärast ei kannata oodata, kuniks tulemust ka näha on. Aga see puur oli ikka imeasi, vot seda tahtis küll emme proovida ja sai tublisti hakkama ka. Minule jälle ei antud. Nad vist arvavad, et ma ei jaksaks seda käes hoida. Aga ma söön ju hommikuti muna või putru! Ma olen tugev! Ah, mis seal ikka.. Minu ülesanne oli teha nalja ning neid lõbustada oma kohalolekuga - seda ma ka tegin!
Ja siiiiiis.. Paar päeva hiljem tuli meile jälle külla seguauto. See oli samasugune nagu eelmine kord, lilla trummliga. Issi ja vanaisa ja seguautojuht olid tublid ja said garaaži põranda valamisega väga hästi hakkama. Kui mitu inimest tegutsevad ühe eesmärgi nimel ning see tuleb neil hästi välja, siis see tähendab, et nad teevad head koostööd. Tundub väga tore asi, see koostöö tegemine. Ma teen ka seda päris hästi emme ja issiga. Ükskord tegin Theroniga ka - tema aitas minu turvatooli turvavöö lahti ja mina aitasin temal. Me oleme head sõbrad. Igatahes! Kui betoon sai valatud, siis järgmistel päevadel sai seda veega jahutatud. Minule see osa meeldis!
Aga vaieldamatult oli minu lemmik osa möödunud kuul just kopajuhiks olemine! Jah, sa lugesid õigesti. Mina, väike mees ning samal ajal suur poiss, juhtisin koppa. Tegelikult meeldis seda mulle rohkem keerutada. "Oh, keeruta-lennuta," laulab emme. Issi tegi sellega 13 tundi järjest tööd - kasutati võimalust ja pandi ta igasugu muid vajalikke töid veel tegema. Platsi peal oli vaid veetorude ja elektrikaablite jaoks kraavid kaevata. Issi on nii tubli ja osav ikka. Ma olen täiega rõõmus, et ta mul ka lasi selle masinaga tööd teha. Või pigem mängida vist..
Majaehitus jätkus täie hooga. Mina rohkem lõbutsesin, issi rabas palavusega. Aga väga kiirelt said sarikad peale. See tähendas pidu. Õnneks ehitusmehi, kellele head ja paremat osta, oli ainult kaks - minu täiega võimas issi ja minu tubli töödejuhatajast vanaisa! Kas minust saab ka suurena nii äge tegija?
Aga see pole ju veel kõik! Olen alles juuni keskel meie töödega! Issi hakkas edasi usinalt tuuletõkkeplaate panema, see tundus lihtne. Liiga lihtne ehk mulle tundus, et minu abi pole vaja ja keskendusin mängule.
Ega minu mäng ka lihtne pole. Kas sina oskad nähtamatu autoga mängida? Sa oled raudselt liiga suur. Mina olen selles suhtes jälle mõnusalt väike, et mul tuleb see imehästi välja!
Nüüd ootasid ees jaanid, mis ei tähenda mitte selle nimelisi poisse kuskil tee peal, vaid pidu. Paraku teadsid mingid targad inimesed rääkida, et oodata on ka vihma. See tähendas, et ruttu vaja katusekile peale saada, et tuuletõkkeplaate päästa. Vihmast oli asi aga kaugel, sest see, mis tuli, oli pöörane torm. Issi oli katusel veel viimaseid asju tegemas, sest oli vaja olla kindel, et miskit pärast ära ei lenda, kui jõudis öelda, et kohe läheb mölluks ning emme minu juurde jooksis (ma olin kodus ehk naaberkrundil) ja esimese sabina ajal ukse peale jõudis. Issi jäi meie uue katuse alla lõksu, sest tõesti - torm oli korralik. Ma väga otseselt ei kartnud, aga pelgasin küll, sest see, kuidas suured kuused liikusid, oli ikka päris õudne. Ma olin nii rõõmus, et emme mu juurde tuli. Istusime ukse trepil ja imetlesime, kuidas ilmataat vingerpussi teeb. Emmega koos on alati nii hea, isegi kui on natuke hirmus samal ajal. Emme on ka tubli ehitajanna muide, ta aitas katuse panekul saagimisega. Selle oskuse on ta vist enda issilt saanud.
Aga nüüd ongi nii, et majal on justkui seinad ees ja katus peal. Aga seinad ja katus pole veel valmis. Aknad tellisime ära. Tegelikult mina ei tellinud ja emme ka mitte, issi tellis, aga ikka miskipärast räägime ikka alati, et teeme kõike koos.. Aga see selleks. Akendega pidi niiiiii paljuuu (kujuta ette, kuidas kätega näitan hääääästiii laiali) aega minema, et vahepeal jõuame tõenäoliselt garaaži ehituse ette võtta. Palju on tehtud, palju veel teha.
Tegelikult see kraav pole nii suur, nagu pildil tundub. Ja maja pole nii väike, nagu see pildil tundub. Kraav on ikka väiksem ja maja suurem. Aga mitte väga väike ja mitte väga suur. Kõik on täpselt nii, nagu olema peab.