1. PÄEV
Ma juba ammu märkasin, et emme ja issi siblisid viimasel ajal palju ja muudkui planeerisid miskit. Mingi hetk rääkisidki nad mulle, et varsti lähme kolmekesi mõneks kuuks reisile. Reisimine tähendab, et me pole oma tavapärases kodus ning kahjuks ei näe oma armsaid inimesi, vaid seikleme ringi ning elame rutiinivaba elu. Ma ei tea, mis see rutiin küll tähendab, aga mul kama kolm ka. Olen alles kohe-kohe 1️⃣ aasta ja 2️⃣ kuud vana, seega ega mul muud üle jää, kui lähen lihtsalt nende lollustega heameelega kaasa! Eile hommikul näiteks tegelesid nad muudkui pakkimisega, et unustasid mu täitsa ära. Ma olin alguses kannatlik ja mängisin ilusti üksinda, aga igav hakkas ju. Pidin kõvasti jonnima, et tähelepanu lõpuks saada. Emme seletas mulle ära, et praegu ongi kiire ja et ma olen nii tubli ja pean vastu. Tänutäheks kallistasime me vist kuskil 15 min järjest- see oli nii mõnna!
Meie koduks saab see sama valge ratsu, kelle nimi on Bussu. Temaga on nii vahva sõita, sest seal näen ühel pool issit, teisel pool emmet ja minu ees on peegel, kust näen, kuidas mööda teed kulgeme. Bussu ise rääkis mulle kuu aega tagasi, kuidas ta on väsinud ja ei tea, kas viitsib meiega reisida, aga issi andis talle vist magusat, tänu millele on ta nüüd palju energilisem. Ma ei tea, miks, aga issi kardab, et ta võib jälle ära väsida, aga õnneks emme usub, et kõik läheb hästi (võib-olla võtab ta 🍬 kaasa igaksjuhuks). Igatahes, elu on seiklus, nad räägivad.
Ma päris hästi ei saa aru, mis nüüd muidugi muutub. Mul on ikka oma voodi, kuigi natuke teistsugusem. Ma olen ikka emme-issiga, aga teisi lähedasi näen ainult telefonist. Ma saan samamoodi maailma uudistada, kuid see pidi seal kaugel natuke teistsugusem olema. 🌍
Nad on mulle öelnud, et läheme Inglismaale ja Portugali.. See pole Eestis jah? On see väga kaugel? Kaua sinna sõidab? Õnneks emme teab, et ma ei viitsi pikalt turvahällis istuda, nii et ta räägib issi ära, et ikka mängupause ka teeks!
Tahaks teisi lapsi ka näha ja kuulda, kuidas nemad räägivad. Ma olen aru saanud, et me räägime erinevat moodi, aga ma usun, et saame ikka omavahel suheldud. Lapsed on ju selles osavad - ma teen bääääbäbää ja tema räägib nii, nagu tema oskab, ja olemegi rõõmsad. Olen igatahes täiega põnevil ja loodan, et saan uusi vingeid sõpru!
Kõige rohkem kardan ma, et mul on sõiduajal turvahällis palav, sest issi ostis auto, kus pole konditsioneeri.. Nagu, mida muffi eks! Aga neil on plaan - sõidame lihtsalt hommikuti ja õhtuti, kui on kuumade ilmadega jahedam. Ah, ma ei muretse tegelikult üldse, sest tean, et emme ja issi hoolitsevad mu eest kaunis hästi. 😇
No igatahes täna paneme Bussule hääled sisse, põõrrr-põõõrrrr. Praegu peseme ta ilusti puhtaks ja hiljem käime ise ka veel vannis ära, siis me ei tee teda jälle mustaks 🤭
Esialgu paneme vist Riia poole, sest mustmiljon asja vaja veel Ikeast osta. Ikea pidi mega lahe pood olema, kust saab põhimõtteliselt KÕIKE. Ma loodan, et nad ostavad mulle dinosauruse sealt, kes möirgab hästi kõvasti. 🦖
Huvitav, kus ma homme hommikul pärast ärkamist mängida saan? Appi, ma loodan, et nad mu konnakühvlit maha ei unustanud!