Neljapäev on eelreede ehk oli äge nädalavahetus!

28. PÄEV - 25/07 Eile möödus pea terve päev kodus mõnuledes. Veetsime lihtsalt lõbusalt aega koos. Sõime lõunat õues:

Üks hetk mõtlesime, et peab ikka välja end ajama ja käisime mänguväljakul. Mulle nii meeldib ikka sellistes kohtades käia. Tahaks ainult natukene suurem olla, siis saaks rohkem turnida! Issi tegi keeru-keeru mulle!

Mänguväljak muide asus ilusas pargis, kus sai lillede vahel joosta!

Õhtul olin nii väsinud, et vajusin jälle suure toa põrandale kerra ära.

Täna aga on eriti huvitav päev. Sõidame rongiga Tenby linna. Just rongiga, sest see raudtee kulgeb osaliselt mööda rannikut ning see on ääääretult ilus vaatepilt. Jalutasime linnas ringi, käisime söömas, möllasime rannas. Nii mõnus ja samas ka väga väsitav päev.

29. PÄEV - 26/07 Mina ja emme läksime Primarki shoppama, samal ajal käisid issi ja Kersti autopoes, kuid seal juhtus selline naljakas asi, et võtmed jäid pagassi, nii et nad pidid ootama kuni onu Gary töölt tulema saab ja teised võtmed toob ehk mingi paar tundi ja peale läks ikka ära. Mina tegin emmele nalja ja otsustasin mässud täis kakada, sest ma teadsin, et kuigi alati on tal asjad kaasas, siis seekord ununesid mässud ja niisked lapid maha. Emme ütles, et ma haisesin kohutavalt, et Primarki järjekorras olles oli natuke mark. Läksime siis toidupoodi ja ostsime uued asjad ning käisime mässutoas mjnd puhtaks tegemas. Mul olid lausa püksid ka kakaga koos, aga õnneks oli emme mulle uued dressid ostnud, et sai need kohe jalga panna. Me muide matchime emmega nüüd:

Hängisin jäätiseautos ka jälle. Mulle niiii meeldivad ikka need autod, mis poodidesse minu jaoks on pandud. Ma võiks tunde nendes aega veeta! Saab turnida, nuppe vajutada, rooli keerata. Paar korda on issi pannud mündi ka auto sisse, aga ma sellest liikumisest ei hooli. Mulle meeldib stabiilne värk! Emmel on tohutult palju videosid ja pilte minust erinevates autodes. Üks minu lemmikuid oli Rotterdamis, sealt ei tahtnud ma üldse ära tulla:

Emme krabas KFC-st endale lõuna ja edasi läksime mäkki mängima. Ei ostnud midagi, vaid emme lasi sealolevas mängunurgas turnida (ma olen ronimises juba päris osav) ja teiste lastega suhelda. Üks 6-aastane poiss küsis emmelt, et kas me oleme Prantsusmaalt ja kui emme ütles, et Eestist, siis laps ei mõistnud kaugel see on. Ta küsis, kas sinna sõidab paar tundi. Emme üritas selgitada, millised riigid teepeale jäävad ja kui mitu tundi tegelikult sinna sõidab. Tema küsis selle peale, et kas me uneajaks ikka jõuame koju. Igaljuhul oli emme jaoks vestlus naljakas, sest laps ei saanud midagi aru ,aga mina mõistan last, sest ma ka ei saa veel aru, mis ja kus on Eesti, see on üks segane teema. Lõpuks tulid issi ja Kersti meile järele ning läksimegi koju. Alguses oli plaan issil tädi ja onu autosid remontida, aga võtme äparduse tõttu jäime aja hätta. Mina jäin issi ja Christelle'ga koju ning Gary viis emme, Kersti ja Lucy salsaõhtule.

Emme rääkis, et see oli väga äge ja 2 meest kutsusid teda isegi tantsule ja õpetasid samme, et emme sai kokku lausa 3 korda tantsida! Siin videos on emme esimene tants:

Talle meeldis väga-väga! Sealt läksid nad edasi linna mingisse baari, kus tantsisid ja laulsid karaoket. Pilt on tehtud, kui baar kinni pandi ja nad jäid taksot ootama,

Nad jõudsid koju alles kella 4-5 vahel hommikul ning neid ootas kodus üllatus - issi ja Gary istusid ka ikka veel köögis ja jutustasid. Nii nad siis olid natuke aega veel neljakesi ka, aga eks väss hakkas peale tulema.

Emme ei olnud unine, aga teda hirmutas mõte sellest, et ma ju ärkan varsti üles, et peab ikka natuke puhkama ka. 30. PÄEV - 27/07 Kui nad mind varahommikul toast Bussusse tassisid, siis ma ärkasin nii hea tujuga natukeseks ajaks üles ning tegin neile pulli. Meil oli väga lõbus! Emme lootis, et äkki ma selle arvelt magan kauem, aga eiiiii, mul pole aega väärtuslikku mänguaega maha magada. Hommik möödus küll täiskasvanute jaoks raskelt, aga pidasid ikka ilusti vastu. Emme ja issi tudusid ka minu lõunaajal ning kogusid natuke energiat. Lõunaks sõime pelmentsikuid, pärast mida issi läks kuskile poodidesse kolama ning me emme, Kersti ja Christelle'ga läksime perepäevale. Seal laulis üks mees ning lõi boonuseks ilusale loodusele ka väga vinge meeleolu. Lastel oli lõbus ja täiskasvanutel olid ka näod naerul. Jätsi sõime kah!

Koduteel ei suutnud ma unega võidelda ja kuigi emme andis mulle näksi, et mind tegusana hoida, siis lõpuks võitjaks osutus ikkagi Unemati.

Õhtuks tellisime pizzat ja mängisime Jumanji lauamängu, mille issi emmele ostis, kui nad autovõtmeid ootasid. See pood oli olnud mega tohutu ja täis vingeid asju ning muidugi ka hea hinnaga. Tahaks ka sinna minna!

Igatahes ma keerasin end jälle põrandale teki peale magama ära, kuni teised veel mängu lõpetasid ja egas midagi, tänane õhtu lõppes ka täiskasvanute jaoks tiba varem. Vaja unevõlg tasa teha! 31. PÄEV - 28/07 Juba ongi nädal läbi saamas. Täna otustasime võtta rahulikult ja teha koduseid toimetusi. Peseme pesu ja tuleb ka suurem koristus Bussus ette võtta. Praegu on hea võimalus kasutada tolmuimejat kah. Muidu ma olen näinud, et kui emme koristab, siis ta kasutab pisikest kühvlit ja harja ning niiskeid salvrätte. Issi kasutab mingit puhastusvahendit ka, kui ta Bussu esiosa puhastab (armatuuri jm).

Elu ühes toas on sellessuhtes väga mugav, et koristamine läheb kiirelt, lihtsalt on vaja palju asju ära mahutada. Sellega seoses pani emme terve ühe kotitäie riideid kapist "peitu" ära, sest selle kuu aja jooksul ei leidnud need kasutust. Võtsime enda arvates isegi minimaalselt asju kaasa, aga näe, tuleb välja, et vajame veelgi vähem - see on vahva!

Issi käis hommikul vara, kui me veel emmega magasime, Garyga kirbuturul ka, aga koju tuli ikkagi tühjade kättega. Ta rääkis, et seal oli üks, kes müüs riideid, aga samal ajal oli ka laual kaks kurki müügil. Naljakas kooslus.

Samal ajal kui emme koristas, siis mina ja issi magasime lõunaund. Emme andis mulle püreetuubi kätte ja nüüd vingub issile, et ta tooks talle fish and chipsi. Mulle maitseb see ka, aga issi ei taha minuga neid jagada, sest see ei pidanud nii tervislik mulle olema. Õnneks on minuga lihtne, sest mul ükskõik, mis asi kätte antakse, peaasi, et süüa saab!

Meil on reisul polaroidkaamera ka kaasas ja nii tihti, kui meeles on, siis emme teeb pilti ka. Ta ütleb mulle 1-2-3 ja siis ma naeratan! Hetkel kleebib ta neid meile Bussusse, tulevikus on plaan vahva albumi nendest teha.

Nii tore, et emme ja issi palju pildistavad ja filmivad, siis mul ka põnev neid hiljem vaadata, kui juba suurem olen. Mõned mõtlevad, et mis mõte on nii väikse lapsega niimoodi reisida, et ta ju ei mäleta midagi. Aga miks sa väikest last kiigutad? Miks sa kõdistad? Miks sa jutustad? Kõik toredad tegevused loovad minus postiviiseid emotsioone ja arendab mind mitmekülgselt! Minul on nii vahva ja ma loodan, et teised lapsed saavad ka niimoodi reisida!