32. PÄEV - 29/07
Appi-appi, issi ajas näost karvad ära, aga jättis nina alla alles. Seda kutsutakse vuntsiks ning emmele tegelt see väga ei meeldi, aga ta lepib sellega, sest talle meeldib, kui issi on rõõmus. Issile pakub ta vunts palju nalja. Minul on kõdi, kui ta minuga mängib, et sööb mu ää.
Sõitsime täna sellisesse linna nagu Bath. Mõtlesime alguses, et võiks Rooma vanne minna vaatama, aga kuna reisil on väga palju raha juba kulunud, siis emme-issi otsustasid, et jätavad selle vahele. Linn ise oli juba nii lahe, et jalutamisest (loe; käruga sõitmisest) täitsa piisas! Emme lisas juba mõned pildid oma Instagrami lehele: https://www.instagram.com/merkamurka/ Nägime lausa mitu korda, kuidas paadid läbi lüüside sõitsid. See oli tõesti äge! Kui emme mainis, et tundub ikka tüütu see lukkude läbimine, siis issi ütles ilusti, et kuhu sul ikka kiiret, kui sõidad paadiga. Issile väga meeldivad paadid. Issi tahab endale ka paati. Kui ma suureks saan, siis kindlasti ostan talle suuuuuuure paadi ja viin ta sellega kala püüdma.
Emme ütles, et ma võin teile rääkida natuke ka rahast. See pidi täiskasvanute jaoks väga põnev teema olema. Lugu saab alguse sellest, et minu emme sai endale aasta alguses osalise koormusega koduse töö, samal ajal, kui ta tegelikult oli lapsepuhkusel teisest töökohast. Et reisile tulla, siis pidi emb-kumb (emme või issi) andma lahkumisavalduse (teine saab siis puhkusel olla). Kuna issil oli suurem palk ja emmel teine töö ka olemas, mis tagas talle tervisekindlustuse, siis otsustati nii, et emme lahkus oma lemmikust töökohast. Ta oli natuke kurb, aga teadis, et see kõik on seda väärt. Reisirahaks ongi meil siis issi vanemahüvitis, emme palk ja reisifond, mis pulmadest kogunes. Kõik tundus super, et isegi lootsime ainult vanemahüvitisega hakkama saada. Selgus aga kurb tõde.. Emme ja issi on suured laristajad. Väga palju oleme shoppanud (õnneks muidugi kasulikke asju), ööbinud tasulistel kämpingu aladel, käinud Tropical Islandsis, söönud palju väljas, krabanud tanklatest kohvi ja limpsi, olnud turistid Londonis ja nii edasi ja nii tagasi. Igatahes, selle kuu aja jooksul oleme me teinud ja näinud VÄÄÄGA palju, aga see eest läks ka raha VÄÄÄGA-VÄÄÄGA-VÄÄÄGA palju. Issi ja emme palgad on otsas ja mindi juba reisifondi kallale. Nad arutasid, et tuleb natuke reisistiili muuta, et ikka lõpuni ilusti rahadega välja tulla. Me tegelikult teame, et on palju tasuta vaatamisväärsusi ning ka looduses on metsikult kohti, kus peatuda, et linnamelus ei tekiks soovi rahakotti välja otsida, seega proovime nüüd rohkem keskenduda sellele kõige ägedamale maailmale, mis meile pakutakse tasuta! Issi peab saama oma mingist "see pole sobiv koht söögi tegemiseks" kompleksist ka üle, sest esiteks, ise süüa tehes saab raha säästa ja teiseks, mulle maitsevad need söögid rohkem kah! Ma tean ka, miks. Sest need on armastusega tehtud!
33. PÄEV - 30/07
Ärkasin Brecon Beacons rahvuspargis, kus olid ümberringi lambad ja super ilus loodus. Nii vähemalt emme-issi rääkisid, sest nemad nägid seda eile õhtul, kui siia saabusime, aga ma juba magasin. Hommikul oli aga nii kõva udu, sest öö läbi sadas, et ma ei näinud mitte midagi. Seetõttu ei jäänud ka siia pikalt istuma, vaid läksime lähedal asuvasse linna hommikusööki otsima.
Kõhud täis käisime veel mõnes poes niisama uudistamas, et ma saaks samal ajal ringi joosta. Üsnapea oligi lõunaune aeg käes ehk asusime teele. Nüüd võtsime suuna Snowdonia rahvuspargi poole. Kohale täna ei jõudnud ning peatusime enne seda kuskil mägedes. Emme tegi tööd ning me issiga vaatasime lambaid ja lehmi ja istusime Bussus taga ning lugesime raamatut. Loodus on ikka imeilus siin.
Isegi kui ilm on pähh, on meil ikka hää. Me istume vahel Bussu esiistmetel ja vaatame, mis õues toimub. Teine hetk pikutame taga voodis ja mängime dinosaurustega. Ma olen õnnelik ka siis, kui kõik ei lähe meelepäraselt. Ka siis, kui ma nutan, olen ma südames rõõmus. Kas sa oskad seda?
34. PÄEV - 31/07
Ilm oli samasugune, nagu eile - märg. Mul ei ole selle vastu midagi, aga emme-issi miskipärast ei viitsi selle ilmaga väga palju õues olla. Hommikul mängisime voodis pikalt ning läksime mingi aja pärast hommikust sööma. Nad pettusid oma tellitud burksides, sest need olid olnud hästi kuivad. Mulle see-eest väga mu chipsid, vorst ja oad mekkisid! Oad on mu lemmikud! See selleks, pärast hommikusööki asusime teele ning sihtpunktiks sinine järv. Tee peal tegime peatuse ka Starbucksis, kus emme sai lõpuks oma hommiku(loe: lõuna)kohvi. Igatahes, sinise järve äärde jõudmiseks pidime läbima vahva matkatee. Õnneks oli see lühike, suuremad teadsid öelda, et 1,4 kilomeetrit, mis iganes see ka ei tähendaks. Meil oli hästi lõbus, issi tegi palju nalja. Isegi vihmasadu ei heidutanud meid, vaid nautisime seda ka! Järv, mis tegelikult oli kunagi kaevandus, asus mäe sees, mille äärde me kahjuks ei saanud minna, sest tunnel oli kinniaetud, kuna inimesed on pähhid ja jätsid oma prügi maha vedelema. See on kole. Mina nii ei tee. Ma küll viskan vahel asju maha, aga ma ka tean, et emme või issi palub mul need ka üles korjata (tõenäolisemalt korjavad nad ise). Aga uhked pildid sellest ülivingest kohast on siin:
Pärast seda läksime sööma ning kui kõhud täis, siis jalutasime mere äärde, sest issi maksis 1 penni parkimise eest 4ks tunniks ning tahtis seda maksimaalselt kasutada. Mulle see idee meeldis, sest sain seal kive loopida! Käisin ka mänguväljakul jooksmas! Seal ühed lapsed küsisid mu nime ja imetlesid mu silmi. "Vaataks nagu taevasse," ütles üks tüdruk. Ma olen rõõmus, et inimesed mulle muudkui naeratavad ja lehvitavad.
Nagu võib-olla aru saite, siis raha säästmisest ei tulnud täna midagi välja, aga homsest hakkavad korralikuks. Ma parandan - homsest ÜRITAVAD hakata korralikuks.
Ööseks jäime ühe jõe äärde, kus mitmed puhkajad peatusid. Väga äge kokkusattumus on see, et ühed prantslased, kes ööbisid meiega eelmine öö samas kohas, on ka siin taas. Nad tundsid samuti meid ära ja lehvitasid!
35. PÄEV - 01/08
Täna on ilus hommik üle pika aja, sest päike on väljas. Issi keetis hommikusöögiks muna, emme sai kohvi juua, mina sain palli mängida. Meie kõrval magas üks vanem paarike, kes tulid üheks ööks siia, kuid täna oli juba kolmas. Koht on lihtsalt nii mõnus!
Täna on veel selline äge päev ka, et emme-issi on 2 kuud olnud abielus. See on vabanduseks taas, et teha üks natuke suurem väljaminek - lähme aururongiga mägedesse sõitma!
Start oli Porthmadogist, kus me nägime, kuidas inimesed krabi püüdsid. Üks mees lasi mul üht pisikest katsuda ka.
Rongisõit oli väga äge. Ma jäin üsna kohe magama, aga tänu sellele said emme-issi rohkem ilusaid vaateid nautida ja videosid teha, mida veel ühe päeva nende instagrami lehtedelt näha saab. Issi oskab ikka pulli teha!
https://www.instagram.com/stories/merkamurka/ https://www.instagram.com/stories/siim.poks/ Me sõitsime ka läbi tunnelite ning kuna sinna sõites valisime esimese lahtise vaguni, mis oli kohe veduri taga, siis kogesime väga palavat ja tahmast tunnelisõitu. Esimese korraga ma ehmusin ikka kõvasti, et haarasin emmest kinni. Järgmised korrad ma õnneks magasin.
Sihtpunktiks oli Blaenau Ffestiniog, kus me käisimegi aint poes mämmu ostmas, et tagasiteel mugida. Emme tegi rongiga ka pilti ja seal linnas oli ka mängurong, kuhu otsa sain ronida.
Tagasi teel valisime kinnisema vaguni ehk siis sain ma mõnusamalt poest ostetud pikniku manti nautida ja ringi askeldada. Emme kirjutas mu mõtteid taas ning mina panin issi kannatuse proovile, sest ei püsinud üldse paigal. Aga mängimine on ju lapse töö, ta ise ütles seda. Nüüd leppigu sellega. Tema jah puhkab, aga mina ja emme peame reisil tööd ka tegema!
Tund aega sõitis aururong seda ühte otsa. Aga tundus nagu aeg oleks läinud kiiremini. Edasi-tagasi pilet maksis ühele £25.60, mis teeb kahele inimesele ~57 eurot. Aga see oli seda väärt!
Ööseks tulime Llyn Yr Oerfel järve äärde. Siin on niii vaikne ja nii mõnus, lambad määgivad.
Nüüd peab emme hakkama tööd tegema ning minul on issi-poja aeg, jeeeeeee!