36. PÄEV - 02/07
Lihtsalt üliäge hommik. Lambad tulid ümber meie auto hommikust sööma, aga kui me Bussust välja tulime, siis ehmatasime nad natuke eemale. Siiski saime ise oma mämmu süüa samal ajal imetledes lambaid.
Oli väga asjalik hommik üldse. Issi sorteeris natuke asju, vahetas voodipesu, koristas Bussut. Nüüd on veel mõnnam olla meil. Emme tegi trenni ja mina mängisin oma mänguasjadega. Väga mõnus oli üle pika aja paljajalu ringi tatsata. Emme natuke muretses, et astun lambakaka sisse, sest seda oli iga mõne sammu tagant, aga vist ei astunud. Näppisin küll ja isegi suhu tahtsin pista, aga emme-issi keelasid ära. Välja näeb küll nagu šokolaadipall, kas siis maitselt pole?
Enne kui edasi hakkasime liikuma (suunaks Lake District rahvuspark), siis käisime emmega veel vees ka sulistamas. Ujuma päris ei läinud, aga plätserdasime ikka.
Lõpuks ometi sain ma lõunatudule. Me ärkasime kell 8 ning startisime alles 1 aeg ehk ma olin nii kaua üleval. Ma olen muide üldse juba päris suureks saanud. Mitu korda juba ette tulnud, et ma magan ainult ühe korra päeval (muidu ikka vajasin kahte und). Kuna emmeleissile meeldib planeerida meie sõitusid mu uneajale, siis justkui kaks und oleks parem. Esimesega sõidame midagi avastama ja teisega ööbimiskohta (nii vähemalt tihti välja kujunes, kuigi oli palju erandeid). Ma lihtsalt ei viitsi palju turvahällis niisama istuda, nii et kui ma olen ärkvel, siis väga pikkasid sõite minuga ei saa teha. Aga see ongi hea, tasa ja targu eksju! Kuhu meil kiiret, kui meil on terve maailma aeg!
Me käisime teeäärses puhkepeatuses söömas ja niisama sirutamas. 2 tundi sai tasuta parkida ehk pärast seda käisime veel toidupoes ja sõitsimegi ööbimiskoha otsingule. Algul mõtlesime Liverpooli minna, aga ei viitsinud. Sõitsime sealt läbi. Muide ühe teelõigu peal oli silt, et 5 aasta jooksul on siin olnud 86 kokkupõrget, mis teeb põhimõtteliselt 3 õnnetust kahe kuu jooksul. Tee oli tõesti suht kitsas ja pikkade ning pimedate kurvidega, kuid ei miskit nii õudsat küll ei tundunud, kui kõlada võiks.
Seekord puhkame Garsdale raudteejaama parklas.
Kas su esimene mõte on, et kas rongid meid ei sega? Siin on hoopis eeslid, kes teevad kõva häält! Viimane rong läks kell 9 läbi miskit ning ma jäin üsna pea pärast seda ise ka magama. Nihverdasin end emme-issi kaissu, aga issi tõstis mu ikkagi enda voodisse, kui Unemati juurde olin jõudnud, sest nii on neil ka parem magada, nimelt mulle meeldib vahel end ristipidi ajada ja jalgadega issit taguda.
Hommikul pidi esimene rong tulema 8 aeg. Ei tea, kas see saab olema me äratus?
37. PÄEV - 3/07
Ma ärkasin enne rongi! Emme ei jaksanud täna üldse silmi lahti teha. Ma patsutasin teda mitu korda, aga uni oli vist magus. Õnneks issi on minuga hommikuti usin mängima. Majas elades oli neil lihtne mind põrandale askeldama panna, aga Bussus on mul natuke ohtlik omapead, sest olen nende sõnul veel väike ja võin kukkuda. Eriti nende voodis, sest see on hästi kõrgel! Mina ise arvan, et olen väga tubli poiss ja saan igal pool hakkama!
Emmega sõime hommikuks eilseid makarone ning issi tegi endale nutella saia. Tahaks ka seda, aga nad on taaskord kadedad seda minuga jagama. Nägin kahte rongi ka ning üks rongijuht lehvitas ja lasi tuut-tuut, mille peale ma natuke ehmusin, aga samas meeldis ka.
Tulime Ambleside linna, mis asub Lake District rahvuspargis, riideid pesema. Kallis lõbu, ütles issi. Nimelt pesemine maksis 7 poundi 10 kg masin, 5 poundi oleks 7 kg olnud, aga meil oli voodipesu ka, nii et pidime suurema valima. Pesuvahendi ostsime seekord ise poest, sest pesumajas ilmselgelt need ka kallimad ning siis järgmisteks kordadeks ka olemas. Kuivati oli 10 min 1 pound ja me tegime kaks ringi. See tähendab, et kokku läks kõik tsut alla 10 euro.
Jalutasime linna peal ka natuke ning veetsime aega mänguväljakul. Ma olen ikka suur liumägede fänn, eriti kui saab selle jaoks trepist ka üles ronida!
Seal olid ühed lapsed kah, kellega ma tahtsin mängida, aga nad läksid suht kohe ära. See tegi mind natuke kurvaks. Issi hakkas muretsema, et ma ei saa piisavalt teiste lastega mängida, aga emme arvas, et pole hullu miskit. Nad annavad parima, et me veedaks aega kohtades, kus teisi lapsi ka ja märkamatult varsti saan ma oma vanade sõpradega ka mängima! Emme ütles, et lasteaias saan ma uusi sõpru kah. Ta usub, et ma kohanen kiirelt ja mulle meeldib seal väga. Ma arvan, et ma olen nagu Sinivant ühest jutust, mis emme ükspäev luges. Ta läks ka lasteaeda ja natuke kartis, aga lõpuks oli tema see, kes teisi lohutas, sest lasteaias on tore.
Nüüd lähme vallutama mäetippu Hallin Fell. Issi võttis mind kandekotiga selga. Küll nad hingeldasid üles minnes, aga see kõik oli seda väärt, vaadake ise:
Pidasime õhtul väikse pikniku selle sama järve ääres, mida eelmiselt pildilt ka näha. Emme-issi arutlesid pikalt, et kas jääda siia samasse ööseks või liikuda edasi. Aga kuna meil vist läheb tiba kiireks, kui tahame Portugali ka jõuda, siis otsustasime natuke ikka edasi sõita. Mingi aeg olin nendega koos üleval, emme laulis "tuutuutututuu" ja issi laulis "mana mana" ning üsna pea jäingi magama ää.
38. PÄEV - 4/08
Oleme Šotimaal Hawiki linnas. Magasime siin ühes suures parklas, kuhu oli tudule tulnud nii mõnigi matkaauto. Muide, reisi ajal hakkasin ma rohkem potil ka käima. Kui mitte tihedamini, siis hommikuti ja õhtuti nad mind ikka sinna istuma panid. Vahel ilusti pissisin ka sinna ja eile oli esimest korda, mil ise läksin istusin potile, emme võttis püksid ja mässud ära ning pissisingi. Täna hommikul oli aga selline olukord, et mul tuli kakahäda. Esiteks, oii kus Bussu haises! Ja teiseks, kuna me olime parklas, siis ei olnud võimalik seda kuidagi mugavalt puhastada, nii et emme lihtsalt korjas nagu koerakakat kilekotiga potist ja viskas prügikasti. Niisked salvakad on ka suureks abiks meil reisil ja kuluvad ikka erinevates olukordades ära, nt seekord poti puhastusel. Issi hoidis terve see aeg Bussu teise otsa end ja vist lootis vaikselt, et kogu see protsess kiirelt läbi saaks. Mis värk on issidel beebikakaga? Emmed on vist juba looduse poolt tublid ja tugevad.
Kuna me ei tahtnud siin kööki välja tuua, siis läksime jalutama, lootes miskit ka hamba alla saada. Poest ostsimegi saiakesi ja jalutasime Wilton Lodge pargis. Inimesed kõndisid vastu ja ütlesid tere hommikust. Nii armas! Ja kõige vahvam selle juures oli mänguväljak, mis seal mind ootas! See oli tõesti äge - sain liugu lasta, silla peal ronida (see oli lemmik), kiikuda (isegi emmega koos), pilli mängida, turnida, hüpata, joosta, no kõike! Vahepeal tuli isegi vihma korraks, kõik pered läksid ühe turnimisasja alla peitu, aga mina tatsasin ikka ringi, sest vihm on ju nunnu!
Lõpuks hakkasin juba haigutama, nii et tegime minekut. Käisime taas poes toidu- ja joogivaru soetamas ning andsime gaasi (see on üks Bussu pedaal, tänu millele me edasi liigume) Edinburghi suunas. Kuigi mina olen "vanni" saanud mähkmevahetuse tubades, kui emme mu peput on kraanikausis pesnud, siis nüüd on taas aeg ka neil puhtaks saada. Aitab küll linade vahel hõõrumisest eksole. Selleks valisime seekord välja Newbattle vabaajakeskuse, kus issi saab lisaks pesule enne higistada veel ja trenni teha, aga mis kõige parem - me emmega lähme ujuma!!!!!! Jeiiiiiii!
Ja nüüüüüüd lähme me eestlaseid (see tähendab meiesuguseid) vaatama. Edinburghis toimub Fringe festival, kus on kohal Comedy Estonia, mida emme-issi väga fännavad. Ma arvan, et ma olen ka pisike fänn, sest mulle meeldivad samad asjad, mis neile.
No ja nii oligi. Mulle väga meeldisid Rogeri naljad, et naersin kõva häälega ja tahtsin kaasa jutustada. Millegi pärast issile see ei sobinud, sest kohe kui ma häält hakkasin kõvemini tegema, võttis ta mind sülle ja läks sealt ruumist välja. Emme jäi lõpuni kuulama, sest see poiss oli alles esimene esineja neljast.
Vaatasime issiga tänavatel ringi, lehvitasin paljudele. Kui emmel show läbi sai, siis tuli mul tudu peale ja jäin kärusse magama. Emme ja issi said mõnusalt jalutada ja linna uudistada.
Meil vedas täna sellega, et pühapäev oli, sest see tähendas, et parkimine on tasuta. Muidu maksab 4,50 eurot tunnis! Lisaks oli äge vaadata kiltidega mehi ning kuulata torupillimängu!
39. PÄEV - 5/08
Me tulime ööseks kuskile mäeotsa. Siia jõudes eile õhtul nägime ainult mõni meeter enda ette. Kõik oli udu sees! Hommikul tundus täitsa enamvähem ilm, et hakkasime õues muna praadima. Kui juba mugisime seal esimesi ampse, siis issi mainis, et kohe hakkab sadama. Emme ütles, et ei hakka midagi, et küll meil veab. Hehe, 2 minutit hiljem jooksid issi-emme edasi tagasi ja tassisid asju Bussusse. Pidime tugeva vihma tõttu tuppa kolima.
Aga üsna pea tuli isegi päike piiluma. Ma lugesin natuke veel oma Peppa raamatut enne, kui hakkasime liikua. Meil ei ole praegu üldse aimu, kuhu täpselt me läheme, lihtsalt põhja poole.
Issi käis poes ja ostis endale inglismaa numbri, sest siis on neil palju internetti, tänu millele teile kõike head ja põnevat jagada.
Mis me veel täna tegime.. Aa käisime ühes pargis ka jalutamas. Väga tore on ikka looduses olla. Ja väga-väga tore on ise ringi tatsata!
Me tulime tänasesse ööbimiskohta juba päris varakult. Tee peal tegime veel pisikese peatuse suvalises kohas, sest mul tuli jonn peale. Minu jaoks jäi liiga väheseks see tatsamine seal pargis, et ma polnud veel valmis istuma turvahälli ja passima. Sõidu ajal viskasin kõik mänguasjad ka issi ja enda vahepeale maha, sest ma võin ja ma tahan ja ma jonningi ja mul ükskõik, sest ma teen mida vaja, et lõpuks need suured inimesed aru saaks, et ma tahan maailma avastada, mitte siin toolis istuda. Oeh, jonnimine on väsitav. Isegi teiste jaoks, sest issi jäi magama ja emme ka tukkus, kui ma raamatuid lugesin. Lõpuks oli ikkagi aeg edasi liikuda ja siis ma jonnisin ka natukene, aga see oli juba väsimusest. Väga ruttu vajusid silmad kinni ja saingi krokodillipisaratele lõpu.
See aeg, kui mina magasin (see oli niiiii pikk aeg, emme ütles, et peaaegu 3 tundi, aga see ei ütle ju midagi, 3 tundub nii vähe, ma magasin ikka 180 minutit, mis on ju palju suurem number!) said emme-issi imetleda mega ilusaid mägesid taas. Šotimaa on ikka superlahe. Üks hetk sõitsime männimetsa vahel ehk mäed olid puude taga peidus ja siis oli küll kodune tunne, vähemalt emme nii ütles. Mina ei tea sellest midagi, sest minu jaoks on kodune terve maailm - peaasi, et olen emme ja issiga koos.
