Ma sündisin maailma täna,
muid päevi mina ei tea,
ma sündisin maailma täna,
küll maailm on ilus ja hea.
Tabasin end üks päev mõttelt, et Uku on oma esimese poole aasta jooksul teinud ja näinud nii palju, et mõni inimene teeb neid tegevusi mitme aasta jooksul. Kahjuks muidugi ei mäleta Uku muffigi nendest, aga tore kindlasti jutustada ja meenutada. Mõned asjad tunduvad küll tühised, aga minu rõõm oli alati suur 😊
See väike poiss on juba käinud kahes pulmas (Tallinnas ja Jõhvis) ja osalenud lausa ka ühel tüdrukuteõhtul (Haapsalus). Tehti nalja ka, et see oli ta esimene ja ka viimane kord, kui just strippariks ei hakka 😄
Üritan ka spordipisikut Ukusse saada ning oleme osalenud Myfitnessi beebide rühmatreeningutes. Kirss tordiks oli üks kord, kui ujumistund katkestati, sest Uku kaka oli mähkmest läbi lasknud 😂
Matkasell Uku seikles nädal aega Lõuna-Eestis (selle aja jooksul põikas 3x ka Lätist läbi, ilma dokumendita - watch out, we’ve got a badass over here 😏) ja ööbinud matkabussis nagu tõeline vanlifer!
Ühtlasi reisinud ka mujal Eestis ning käinud erinevatel üritustel - nt jaanipäev Peipsis, praamiga Saaremaal, jahimeeste kokkutulek Pärnumaal, emme töökaaslastega suvepäev Kuusalu kandis, Paldiski tuur perega, Kehras ja paljudes muudes põnevates paikades!
Emme ja Beebi kinopäeval käisime vaatamas “Prääks prääks kluuki” - enamus ajast muidugi magas nagu nott 😴
Stamina raames käis Uku emme ja issiga loomaaias jalutamas - samuti magas kogu põneva aja maha!
Ja alles hiljuti püüdis Uku oma naeratusega ühe fotograafi tähelepanu, et võitis FB mängu ning osales ajakirja “Beebi” fotosessioonil!
Ukule meeldib väga naerda. Talle teeb rõõmu, kui teised inimesed talle naeratavad. Nalja pakub eriti ka see, kui issi keelt näitab või emme oma nina tema rinna peal sügab.
Keerab ja rullib end hoogsalt igale poole. Tihti jutustab laega, kuid lemmik asend ikka kõhuli, sest siis on hea ümbrust jälgida. Meeldib kuulata ja uudistada, mis maailmas toimub. Kutsud on põnevad ja nalja teeb, kui mõni neist ta kätut lakub. Väga huvitav on ka jälgida, kuidas puu peal oksad ja lehed tuule käes liiguvad. Üldse õues on hästi rahustav ja mõnus olla.
Turvatunde tekitab käega emme näo ja juuste katsumine - seda nii tissi otsas, kui ka vahel magama jäädes. Ka issi juukseid on mõnus sasida - teeb rõõmsaks.
Ärkvel on järjest 2-3 tundi ning siis annab viisakalt märku, et on aeg tudida. Magab palju - toas pigem lühikesi sutsakaid, aga autos/vankris meeldib pikemaid uinakuid teha. Ööd on möödunud väga rahulikult, viimasel ajal küll tihedalt rinna otsas, aga nututa. Tundub, et varsti on aeg esimese hamba saabumiseks!
Uku on väga seltsiv ning inimesed talle meeldivad. Kadedusega vaatab endast natuke suuremaid lapsi, sest tahaks ka nendega mängida. Lisaks tahaks süüa samu asju, mis suured inimesed. Püreede maitsmisega oleme alustanud ning kõige rohkem meeldib emme tehtud suvikõrvits. Kuid lempar on ikka rinnapiim - daaa aaa.
Tundub päris lust ja lillepidu elu Ukuga? Ausalt öeldes - ongi! Ma tõesti ootasin midagi stressirohkemat, metsikuid pisaraid, unetuid öid. Mis ma sain? Maailma kõige rahulikuma ja rõõmsama hingega poja. Muidugi on olnud neid hetki, kus ta kisab ja ma põhjust ei tea. On olnud ka paar sellist ööd, mil hommikul tunnen end zombina. Aga reaalselt, seda on nii vähe, et ma tagasi mõeldes isegi ei mäleta neid. Täpsemalt oma emaks olemise tunnetest kunagi kindlasti ka kirjutan. 😇
Minu armas Uku-kukupai. Palju õnne meile esimese poole aasta puhul pojana ja emana! Ma soovin, et järgmine poolaasta oleks veelgi rõõmsam, naljakam, südantsoojendav ning vahvaid hetki täis 💛