Ah, hakkasin siin üks päev jälle mõtlema, kuidas Uku on nii paljusid asju juba teinud ja erinevates kohtades käinud, et ulme. Mul on plaan tema poole aasta sünnaks kõik tegemised kirja ka panna, aga mõtlesin tänast päeva teiega juba jagada.
Sinine esmaspäev? Kindlasti mitte. Juba see, et hommikul päike välja särama tuli, oli hea märk. Ja see, et ma ärkasin enne Ukut, tähendas vist, et olin reaalselt välja puhanud.
Igatahes, lugu saab alguse mõned päevad tagasi, mil Uku oli üks võitjatest, kes kutsuti poseerima ajakiri “Beebi” jaoks. Täna oli siis fotosessioon, mis läks kiirelt ja edukalt! Uku oli sõnakuulekas ning väga fotogeeniline, et planeeritud poolest tunnist sai vist umbes 5 minutit. Tulemust näeb (alles!) detsembris. Ei jõua ära oodata juba!
Võib siis öelda, et see oli Uku esimene Facebooki võit ning ka esimene ajakirjale modelliks olemine! 🤩
Kuna ilm oli nii ilus, siis tuli plaan minna Remile (minu vanema õe 4-aastane poeg) lasteaeda järele auto asemel bussiga. Uku polnud veel varem ühistranspordiga sõitnud, nii et minu jaoks oli see jälle oo-nii-cool-asi, mida teha!
Ja oh kui põnev oli tal bussiaknast välja vaadata! Kuigi tal oli juba minnes uneaeg, siis tudile jäi ta alles koduteel, sest kui muidu on maailm nii äge ja huvitav, siis bussi oodates tuleb küll uni peale, eksole.
Tundkem rõõmu pisikestest asjadest. Need pisikesed asjad teevad päeva lõpuks kokku suure osakaalu kordaminekutest. Nagu minu emme ütleb Ukule: “Sa oled tänase päeva poiss!” Uku naudib igat rõõmsat hetke, sest tema jaoks pole eilset ega homset, vaid on alati täna. Vaata, mis on su ümber praegu ning võta see hetk, et naeratada ja tänada elu selle kingituse eest - olgu see hooliv elukaaslane, hea film telekast või uus telefon näppude vahel. Vahvad kõik ju!